Tehaselise renoveerimise väljakutsed - kui remonti vajava maja seinad on viltused ja kõverad?

Tehaseline renoveerimine on kasvav trend ehituses, mida hakkab järgnevate aastate jooksul üha rohkem ja rohkem Eestis nägema. Aga nagu ka teiste trendide puhul, on ka siin plussid ja miinused, mida tähele panna.

8. jaanuaril Narvas toimunud renoveerimismessil rääkis Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Martin Talts lähemalt, mis täpsemalt on tehaseline renoveerimine ning mis on selle plussid ja miinused. Talts selgitas, et tehaseline renoveerimine on tänapäevases kontekstis nõukogudeaegsete korterelamute soojustamine tehases valmistatud puitpaneelidega. 

Esimene selline maja tehti valmis Tallinnas. 2017. aastal renoveeriti pilootprojekti käigus TalTechi ühiselamu (Akadeemia tee 5a) nii seest kui väljast. Töid aitas kergemaks teha asjaolu, et tudengeid tööde ajal majas ei olnud. Teine maja sama projekti järgi valmis neli aastat hiljem, kui 2021. aastal valmis Sauel, aadressil Kuuma 4, kolmekordne elumaja. Erinevalt ühiselamust olid nüüd inimesed majas sees. See andis projekti eestvedajatele innustust, et tehaselist renoveerimist saab teha ka ajal kui inimesed majas elavad ning neid ei pea tööde ajaks mujale suunama. Kui nii oleks, siis vaevalt see projekt kaua kestaks, sest kuhu sa inimesed tööde ajaks ikka paned?

Need pilootprojektid oli niivõrd edukad, et Kredex toetas aastatel 2022-2023 seda projekti oma rahadega ning selles osales 19 kortermaja üle-Eesti. Riiklik renoveerimistoetus laieneb ka tehaselisele renoveerimisele, kuid tänu kõrgemale toetusmäärale osades piirkondades on seal tehaselise renoveerimise kasuks otsustamine lihtsam. 

Milliseid maju saab tehaselise renoveerimise abil soojustada?                      

Gaasbetoonpaneelidega majad, ribibetoonpaneelidega majad, raudbetoonpaneelidega majad ning telliskonstruktsioonidest majad. Pilootprojektide abil soojustati kuni viiekorruseliseid maju, kuid Martin Taltsi sõnul on võimekus teha kuni üheksakorruseliseid. 

Tehaseline renoveerimine erineb klassikalisest renoveerimisest ainult fassaadi soojustamise tõttu. Tehaselise renoveerimise ajal tehakse töid kohe ehitusplatsil või ettevalmistatult tehases. Kõik ülejäänud renoveerimise osad - küte, vesi, elekter, ventilatsioon - lahendatakse samamoodi. Lisaks ehitusaja pikkusele on peamine erinevus ka fassaadi kestvuses - see on materjalide valiku tõttu pikem ja hooldevabam.

Renoveerimisprotsess algab hoone laserskaneerimisega ning 3D joonise loomisega. Selle abil planeeritakse hoonele täpselt sobivad soojustuspaneelid. Hoone tööprotsess jagatakse elementideks vastavalt akende ja ventilatsiooni asukohast ja transpordi võimalusest. Ventilatsioonitorustik on paigaldatud elementidesse ning ehitusplatsil on vaja torud vaid omavahel ühendada. 

Miks siis eelistada tehaselist renoveerimist? Võrreldes tavalise renoveerimisega on ehitusaeg oluliselt lühem. Elanike jaoks on tegu vähem häirivama projektiga, kuna ei kasutata tellinguid, sest ehitustööd tehakse ära tõstukitega. Ehitusplatsil on vähem tööjõudu ja ehitustegevus on turvalisem. Ehitustööde ajal ei ole vaja üles seada üleliigset laopinda ega materjale kuhugi ladustada. Seega tekib vähem jäätmeid ja prahti, mis on hiljem vaja ära viia.

Nagu eelpool öeldud, siis on tehaselise renoveerimisega ka omad mured.                                    

Ühe probleemina tõi Martin Talts välja remonti vajava maja kehva kvaliteedi. Tehaselise renoveerimisega liidetakse maja külge soojapidavamad paneelid, aga seda on raskem teha, kui maja seina on kõverad. Kui maja ehituskvaliteet on kehv ning seinad igas suunas viltu ja kõverad, kuidas siis sinna sirge fassaad paigaldada? 

Tehaselise renoveerimise ajal kolib töö suuresti ehitusplatsil arvutisse ning siis on vaja palju ette mõelda. Tuleb arvestada erinevate teguritega ning ootamatuseid tuleb justkui ette ennustada. Kuna seda aga alati võimalik teha pole, siis võib juhtuda, et tehases valmistatud soojapaneelid tuleb ümber teha, kuna need lihtsalt majale ei sobi. Sellega pikeneb ehitustööde aeg ning see võib elanikke häirida.

Tehaselise renoveerimise järgselt on aknapaled ligi 15 cm sügavamad kui platsiehituse korral ning need vajavad üsna palju tööd, et hiljem tuleohutusnõuetele vastata. Hinnast tulenevalt on majadele mõeldud väiksem valik fassaaditoone. 

Pilootprojektide ajal said projektide vedajad ka mitmeid õppetunde, mis aitab tulevikus töödele teisiti läheneda. Enne tööde alustamist on hoone seisukorra hindamine ülioluline. Isegi teineise lähedal ja naabruses olevate hoonete seisukord on väga erinevad. Igale majale tuleb erinevalt läheneda ning arvestada nende kvaliteediga. 

Kuid töö sarnaste majade juures aitas ka projekti vedajaid. Nii arendati märkimisväärselt kinnitusviise, ventilatsiooni, akende paigutust ja fassaadi kasutust. Avastati ka, et akende suurused ja paigutus ning olemasolevad avad ei ole ühel joonel. Nõukogude ajal ehitatud majade puhul ei ole see üllatus. Seetõttu ei saa soojapaneeli laua taga istudes sirgelt joonlauaga tõmmata, vaid iga maja sein on erinev ja vajab seega rohkem tähelepanu. Vastasel juhul tehakse paneel valesti valmis ja seda ei saa kasutada. 

Ja nagu alati on väga oluline ka aktiivne suhtlus korteriühistutega kogu protsessi ajal tähtis. Tehaseline renoveerimine on uus asi, inimestele veel võõras ja keegi peab olema juures, et tööde ajal toimuvat selgitada. 

Martin Taltsi sõnul on tehaselise renoveerimise juures kolm tegurit, mis võiksid tulevikus paremaks minna: arendada arhitektuurilisi lahendusi, aknaavade kiirem ja valutum viimistlemine ning päikesevarjestuse lisamine. Väline päikesevarjestus võimaldab kasutada hea valgusläbivusega klaase, mis omakorda võimaldavad vähendada akende pindala päevavalgusest sõltumata.