Selle aasta alguses loodi Eesti Korterelamute Rekonstrueerimise Tehniliste Konsultantide Liit, mille eesmärk on ühendada korterelamute rekonstrueerimise tehnilisi konsultante ja edendada rekonstrueerimistegevusi Eestis. Kuna 14. juulil 2025 jõustusid korterelamute rekonstrueerimise toetuste uued tingimused, on paslik heita pilk muutustele ja anda ühistutele juhised uue taotlusvooru jaoks. Vastuseid jagab Agnes Halling-Piigli, tehniliste konsultantide liidu juhatuse liige.

‍

Palun räägi, mis on olulisemad muudatused uues toetusmääruses?

Esimene olulisim määruse muudatus on see, et kaob n-ö nobedate näppude voor. Uues voorus järjestatakse ühistud vastavalt energiatarbimisele. Toetuse taotlusi saab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele (edaspidi EIS) esitada alates 15. septembrist ning seda kuni 30 päeva jooksul. Uues septembris avanevas voorus  on viis eelarve jaotust, kus jagamisele läheb 80 mln eurot. Vastavalt 30. juulil toimunud EIS-i infotunnile, mis korraldati tehnilistele konsultantidele, jaguneb see summa järgmiselt:  

1) väikesed elamud, mis on 3-17 korteriga – 10 mln eurot  

2) keskmise suurusega 18-59 korteriga majad – 25 mln eurot

3) 60 või enama korteriga ehk suuremad majad – 30 mln eurot

4) naabruskonnapõhine renoveerimine – 10 mln eurot

5) muinsuskaitseväärtuslikud elamud – 5 mln eurot

Täpseid toetuse protsente tuleks määrusest siiski üle vaadata, sest see sõltub nii sellest, millises piirkonnas toetust taotlev maja asub, kas soovitakse tehaselist või n-ö klassikalist rekonstrueerimist või on tegemist ehitismälestiseks tunnistatud või muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtuslikuna määratletud korterelamuga.  

Muutunud on ka toetusmääruse lisa, mis täpsustab riigihangete registris tehtavaid oste. See on oluline info eelkõige tehnilistele konsultantidele, kelle töö on jälgida nõudeid.

Kuidas peaks tegutsema ühistu, kes soovib ära kasutada võimalust esitada nüüd oma ühistu rekonstrueerimise taotlus?

See sõltub sellest, kui kaugel ühistu ettevalmistustega on. On kaks peamist stsenaariumi:

Kui varasemalt ei ole pikemaajalisi ettevalmistusi jõutud teha, on kiire võimalus n-ö rongi peale hüpata, kui taotluses planeerida peale positiivse otsuse saamist projekteerimis- ja ehitushange ühes korraldada. Kui ühistul pole veel tehnilist konsultanti leitud, tuleks see kiiremas korras endale leida, kus konsultant saab edasi aidata ja organiseerida. Sealt edasi taotluse esitamiseks peab olema valmis hiljemalt taotluse esitamise viimaseks päevaks järgmine:

1. üldkoosoleku otsus, mis sisaldab:

1. korteriomanike otsust rekonstrueerida (vajalik on kvalifitseeritud häälte-enamus, s.t et vastavasisulise korteriomanike üldkoosoleku otsuse poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest)

2. teostatavate tööde nimekiri; tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimisel ja naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel peab vastav otsus olema kajastatud üldkoosoleku või sellega samaväärses korteriomanike otsuses või korteriühistu juhatuse otsuses

3. eeldatav rekonstrueerimise eelarve

4. korteriomanike volitused juhatusele palgata projekteerijad, tehniline konsultant ja ehitajad, volitus sõlmida leping pangaga laenu võtmiseks

5. pangalaenuga seotud toimingute lühikirjeldus (nt pandiõigus)

6. on veel mõned väiksemad olulised nõuded protokollile, kuid neid siin üles ei hakka loetlema

2. olemasolev energiamärgis (kutsutakse sageli KEK-iks ehk kaalutud energiaerikasutus)

3. leping tehnilise konsultandiga

4. juhatuse volitused tehnilisele konsultandile esitada taotlus EIS-ile (tingimusel, et nende volituste andmises ei olnud juba varasemalt kokku lepitud, nt tehnilise konsultandi lepingus)

Taolist projekteerimis- ja ehitushanke varianti kasutatakse mh alati, kui soovitakse maja rekonstrueerida tehaseliste eeltoodetud elementidega. Ühine projekteerimis- ja ehitushange annab suuremad koostöövõimalused tehaselisel rekonstrueerimisel projekteerijale ja ehitajale. Samas võib sellist ühishanget kasutada ka n-ö klassikalise rekonstrueerimise korral.

Juhul, kui ühistu on koos tehnilise konsultandiga varasemalt taotlusvooruks ette valmistanud, siis lisaks eelpool mainitud nimekirjale on veel vaja esitada:

1. projekteerimishanke dokumendid (hinnapäringud ja saadud pakkumised, leping projekteerijaga)

2. valminud projektid koos väljastatud ehitusteatisega

3. eeldatav uus energiamärgis peale rekonstrueerimist (nimetatakse ETA-ks ehk arvutuslik energiamärgis)

4. KÜ liikmete nimekiri seisuga, mis ei ole varasem kui 30 kalendripäeva enne taotluse  esitamist EIS-le.  

Alates juba 2024. aasta septembri toetusvoorust ei pea tehnilise konsultandi kohta esitama EIS-le hinnapäringuid tehnilise konsultandi hankest. Ühistu võib valida usaldusväärse konsultandi ise, lähtudes endale sobivast hinnast ja koostöö sobivusest. Konsultantide võrdlevate hinnapakkumiste võtmine on ühistutele vabatahtlik ja ühistusisene asi.

Lõppkokkuvõttes on omajagu dokumente, mida tuleb EIS-i toetuse saamiseks esitada ning päris kõiki nüansse ei jõua siin loetleda, kuid hea konsultant aitab kõik need asjad korda ajada. Edukat vooru kõigile taotlejatele!