Kui korteriühistul pole oma maad rattamaja ehitamiseks, kuidas saada linnamaa kasutusluba?

Tallinna ja Tartu linnavalitsused pakuvad ühistutele võimalust taotleda linnamaad tasuta või tasulise üüri alusel, kuid rajatavad objektid peavad vastama teatud nõudmistele.

Korteriühistud tahavad ajaga kaasas käia ja pakkuda enda elanikele võimalikult mugavat elu. Selleks lastakse majad korda teha, et olla energiasäästlikumad, ning majade ümbrusesse luuakse rattamajad, et elanikel oleks maja lähedal koht, kuhu oma rattad jätta. Aga mis siis, kui ühistule ei kuulu piisavalt palju maad maja ümber, et rattamaja või prügimaja sinna rajada?

Nii Tallinna kui Tartu linnavalitsused ütlevad, et see ei ole probleem. Tallinna linnavaraameti juhataja Hardi Alliksaar kommenteeris Kortermajalehele, et rattamajade ehitamise tarbeks linna maa kasutusse andmist reguleerib linnavara kasutusse andmise kord.

Korra kohaselt esitab ühistu taotluse linnamaa kasutusse saamiseks linnaosa valitsusele. Taotlusele tuleb lisada skeem, millelt nähtub rattamaja suurus ja selle asukoht linna maal. Linnaosa valitsus kooskõlastab skeemi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ning Tallinna Transpordiametiga, ja jälgib, et rattamaja püstitamisel oleks tagatud linnamaa kasutusse saamist taotlevate korteriühistute võrdne kohtlemine.

Maa kasutusse andmise otsustab linnaosa valitsuse ettepanekul linnavalitsus. Korra kohaselt antakse maa korteriühistu kasutusse tasuta. Kasutuse tähtaeg on kuni 15 aastat.

Mis puudutab prügimaju ja süvamahuteid, siis nende paiknemine linna maal tuleb kooskõlastada linnaosa valitsusega. Eraldi maakasutuskokkuleppe sõlmimine ei ole vajalik.

Tallinna linn toetab rattamajade rajamist, samuti ka jäätmemajade ja –mahutite paigaldust.

Sarnane olukord on Emajõe Ateenas. Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse spetsialist Juhan Voolaid ja majandamisteenistuse vanemspetsialist Reet Värnik kommenteerisid Kortermajalehele, et kui kortermaja enda kinnistul ei leidu ruumi rattamaja või jäätmemaja ehitamiseks, võib korteriühistu taotleda nende tarbeks linnamaa kasutamise võimalust.  

Soovi korral tuleks saata Tartu linnavalitsuse linnavarade osakonnale (Reet Värnik, Reet.Varnik@tartu.ee) kirjalik avaldus koos asendiplaaniga, kus on öeldud, mis aadressiga kinnistut, mis otstarbel kasutada soovitakse.  

Kui linn maad avalike ülesannete täitmiseks hetkel ei vaja ning sinna rattamaja või jäätmemaja ehitamist ei piira tehnovõrgud vms, saab linn maa korteriühistule tähtajaliselt tasulisele üürile anda. Linnamaale paigaldatava rattamaja/jäätmemaja arhitektuurne eskiisprojekt tuleb kooskõlastada linnaarhitektiga (Jiri Tintera, Jiri.Tintera@tartu.ee).

Rattamaja/jäätmemaja paigaldamise üldised nõuded:

1. tuleb välja selgitada, kas kavandatava asukoha all maa sees ei ole tehnovõrke või -rajatisi. Tehnovõrkudele või -rajatistele kohakindlat jäätmemaja/rattamaja paigaldada ei tohi, kuid mõnel juhul on lubatud (nt trassiehituse vm tegevuse ajaks) teisaldatava jäätmemaja/rattamaja paigaldamine. Sellisel juhul tuleb kavandatav asukoht kooskõlastada tehnovõrgu või -rajatise omanikuga;

2. jäätmemaja tuleb paigaldada nii, et jäätmeveokil oleks tagatud takistamatu juurdepääs konteinerite vahetusse lähedusse. Samuti tuleb tagada ratastega konteinerite paiknemine ümbritsevaga samal tasapinnal paikneval kõvakattega alusel, et oleks võimalik konteinereid veoki juurde toimetada. Ligipääsutee laius peab olema vähemalt 4 m ja kõrgus tee kohal vähemalt 6,5 m;

3. rattamaja peab paiknema elamu lähedal ja mitte häirima muud liiklust.

Tartus 2025. a korteriühistutele toetusi jalgrattaparkla ehitamiseks, jäätmemajade rajamiseks ja süvamahutite paigaldamiseks linna poolt ei eraldata.

‍