Kuidas tagada, et korteriühistu toimiks korralikult ja sujuvalt?

Kortermajades elab suur enamus eestimaalastest. Kõik nad teavad, et soodsama ja kompaktsema kodu nimel tuleb teha ohverdusi ja koostööd teiste inimestega. Viimase osas aitab hästi toimiv korteriühistu.

Üldiselt öeldes on korteriühistul korterelamu ees kaks ülesannet ja kaks vastutust. Esimeseks on ühiste alade hooldamine ja korrashoid; ja teiseks majandamine sh.remondifondi maksete kogumine, mida kasutatakse vajaminevate remonditööde tegemiseks. Lisaks vastutab korteriühistu eelarve koostamise ning arveldamise eest, mille järgi teevad elanikud regulaarselt makseid, et kommunaalide ja muu sellise eest tasuda. Ka vastutab juhatus maja üldise toimimise ja ohutuse eest.

Korteriühistul on tavaliselt juhatus, kus on enamasti kuni kolm liiget, kuid põhikirja järgi võib neid olla ka rohkem. Korteriühistuseaduses on ka kirjas, et kortermajal ei pea juhatust olema, kui seal on vähem kui kümme korterit, või kui kõigil on üks omanik. Ja kõik korterite omanikud on automaatselt ka ühistu liikmed. Ühistu liikmete hulka tavaliselt ei loeta üürilisi, kuid korteriomanik võib anda neile volituse koosolekutel kaasarääkimiseks ja hääletamiseks. See oleneb sellest, kui kaugel korteriomanik majast elab ja kuidas talle on mugavam.

Lisaks on korteriühistu see organ, kelle poole saavad elanikud oma murega pöörduda. Kas kuskil midagi lekib, midagi läks kaotsi või on naabritega tüli. Mida paremini toimiv korteriühistu, seda paremini asjad kortermajas kulgevad. Kui aga ühistu ja liikmete vahel on probleemid, siis võib asjaajamine olla pikk ja piinarikas protsess, tekib usaldamatuse tunne ja majas ei saagi midagi tehtud.

Paljudes kortermajades vastutab maja korrashoiu eest juhatus, kes võtab endale kohustuseks arveldamise, sise-ja välikoristuse, koosolekute korraldamise ja nende eestvedamise. See on ühe inimese jaoks palju tööd. Nende ülesannetega tuleb igakuiselt tegeleda ja kui siia lisada juurde ka veel majaelanike probleemidega tegelemise, siis on väga raske ühistut juhtida.

Korteriühistu juhatus võib juhatusele abiks võtta kinnisvarahalduri või anda ühistu juhatuse volitused valitsejafirmale, kes määrab ühistule professionaalse majahalduri. Kinnisvarahalduriga lepib ühistu juhatus lepinguliselt kokku, milliseid töid teeb haldur- näiteks vastutab koristustööde eest, parandustööde eest või võtab muid hinnapakkumisi. Aga kui ühistul on valitud valitsejafirma, siis valitsejafirma vastutab kogu ühistu juhtimise eest.

Kui ühistul on majahaldur või kinnisvarahaldur, siis tuleb ka tema töö eest maksta. Nendel professionaalidel on olemas teadmised ja oskused vajaminevad tööd ära teha ning elanikud majas teavad, kelle poole pöörduda, kui peaksid teda vaja minema. Juhatuse liikmel, kes on tavaliselt sellele positsioonile valitud aktiivne majaelanik, neid ei pruugi olla. Eriti, kui on vaja organiseerida elektritöid ja või torude parandamist.  

Just haldurile maksmine on see, mis paljusid inimesi hirmutab ja hadusteenusest keelduma paneb. Elanik peab niigi kommunaalide eest maksma, peab aitama maksma tagasi laenu, mis võeti, et hoone tingimusi parandada ja lisaks tuleb raha maksta ka remondifondi. Siia siis veel lisaks maksta inimesele, kes teeb tööd, mille mõni sõber või “tuttava tuttav» odavamalt ära teeks.  

Professionaalne kinnisvarahaldur seisab kortermaja heakorra eest ja üheskoos hästi toimiva korteriühistu juhatusega tehakse elu majaelanike jaoks mugavaks, muudetakse elamistingimused modernseks ja kvaliteetseks. Seega peaksid kõik korteriühistu liikmed ühel või teisel viisil tegelema sellega, et korteriühistu toimib, piisab kasvõi sellest, et osaletakse koosolekutel või aruteludes, kus hoone tuleviku üle arutatakse.

‍