Mida on oluline teada, kui plaanid kortermajja paigaldada turvakaamerad

Tänapäeval on kaameraid linnapildis rohkem kui kunagi varem. Mitte selleks, et inimesi jälgida, vaid selleks, et tagada, et kui midagi halba juhtub, siis saab tuvastada, kes ja millal midagi tegi, et tema selle eest vastutaks. Aga kaamerate paigaldamisel on oma reeglid.

Paljud koduomanikud, kes soovivad enda vara kaitsta ja end turvalisena tunda, on paigaldanud turvakaamerad katmaks terve kodu ümbrust. Samamoodi leiab kaameraid ka poodides, parklates, haridusasutustes ja mujal. Andmekaitse inspektsioon aga aitab selgeks teha, millistel alustel jälgimisseadet kasutada. 

Tehke selgeks, mis on videovalve eesmärk ja selle kasutamise õiguslik alus ning millist probleemi videovalve lahendab. 

Enne kaamera paigaldamist tuleb mõelda, kas jälgimisseadme asemel ei aitaks muu vahend nt täiendav lukk, rohkem valgustust, signalisatsioon jne. See on seotud asjaoluga, et mida suurem riive on inimeste privaatsusele ehk nende filmimine, siis seda karmimad on reeglid, mida andmetöötlejad (kaamera eest vastutajad) peavad jälgima. Toimingud andmetega peavad olema läbipaistavad ja andmekaitsereeglitest tuleb kinni pidada.

Videovalve korraldamiseks peab olema õigustatud huvi, aga ilma varasema analüüsi ja erinevate põhiõiguste kaalutlusotsuseta pole õigustatud huvi nii-öelda seaduslik. See tähendab lihtsamalt öeldes seda, et kui nt korteriühistu pole kaalunud ja proovinud muid variante, kuidas elanike elu turvalisemaks muuta või pole kasutanud kaamera alternatiive, siis võib keegi tulevikus väita, et videovalve korraldamine pole seaduslik, kuna see pole piisavalt õigustust leidnud.

Paigaldage enne videovalve ala sellest teavitavad sildid. 

Nii mõnedki inimesed on kindlasti märganud enne poodi, parklasse või isegi asulasse jõudmist suurt silti, mis teatab videovalve olemasolust. Selline silt tuleks lisada ka kortermajas infostendile, või kui kaamerad asuvad ka väljas, siis silt peaks olema kõikidele korralikult näha. Sildil peab olema ära toodud, mis on videovalve eesmärk, mida andmetega tehakse, kelle juurde peab pöörduma, et neid näha ja kui kauaks neid salvestatakse.

Olge valmis küsimustele vastama.

Palju inimesed on õigustatult paranoilised selle üle, et keegi neid filmib. Seega peaks alati olema keegi, kes on valmis majaelanike küsimustele vastama. Igal inimesel, keda filmitakse, peaks olema andmetele juurdepääs ja tal peaks olema võimalus nendega tutvuda. Kõige olulisem on säilitada inimese privaatsus. Andmekaitse tingimused peaksid olema kirjalikud.

Salvestise kasutamise eesmärgid ei tohi muutuda.

Kui videovalve on korraldatud isikliku vara kaitseks, siis kaamerale jäänud inimese sotsiaalmeediasse paigaldamine ei ole lubatud. Eesmärgiks oli ju vara kaitse, mitte õigusrikkumisest informeerimine. Nii palju kui keegi ka seda teha ei tahaks, siis inimese häbiposti panemine ei ole lubatud. Õigusrikkumise lahendamisega tegeleb politsei, seega on politseil õigus küsida salvestust näha. Politseile kui kolmandale isikule on videosalvestuse andmine lubatud, et nad saaksid toimunud õigusrikkumist uurida.

Salvestamise pikkus

Enne videovalve korraldamise algust tuleks ka läbi mõelda, kui kaua mingit salvestust on vaja säilitada. Salvestamise säilitamise tähtajad peaksid olema minimaalsed, sest sellega väheneb ka nende koopiate väljastamisest ja salvestistega tutvumise võimaldamiseks tulenev koormus videovalve korraldajale. Tavapärane säilitamise aeg on 72 tundi. 

Heli ei tohi salvestada.

Inimese jaoks võib juba nende filmimine olla privaatsuse suur riivamine, aga kui on antud selge põhjus, et seda tehakse isikliku vara kaitseks ja enamus majaelanikest on sellega nõus, siis peab sellega leppima. Aga mitte kuidagi ei ole õigustatud heli salvestamine. See, mida kaks või enam inimest omavahel räägivad, on nende asi, ja see ei suurenda kuidagi isikliku vara kaitsmist. 

Kaamera resolutsioon ja vaateväli.

Kaamera valmimisel on vaja mõelda, kas on vaja kaamerat, mis salvestab ka väiksemaid detaile või piisab üldisemast pildist. Nt parklas kaamera kasutamisel võiks resolutsioon olla nii piisavalt hea, et rikkumise korda saatnud auto numbrimärk oleks loetav. Eriti, kui on tegu võõra, elanikule mitte kuuluva autoga. Samas ei ole vaja, et kaamera oleks niivõrd detailne, et näitab ära iga kortsu ja sünnimärgi inimese näos. Suurema resolutsiooniga kaamerad on ka kallimad ja nende salvestised võtavad serveris rohkem ruumi. See võib mõjutada salvestamise säilitamise aega või teenuse hinda. 

Miks on vaja andmekaitsetingimusi?

Andmekaitsetingimused on nagu aruanne inimesele, kus andmetöötleja annab ülevaate lihtsalt ja arusaadavalt kõikidest toimingutest, mida ta alates valvekaaamera töölepanemisest inimese isikuandmetega teeb. 

Andmekaitsetingimustes peab kindlasti ära märkima järgmise informatsiooni:

1. Vastutav töötleja: Kaamera omanik ja kontaktandmed (meiliaadress, ja kui on, siis ka kontakttelefon)
2. Isikuandmete töötlemise eesmärk: nt vara kaitse ja õigusrikkumiste tuvastamine
3. Töötlemise õiguslik alus: isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lõige 1 punkt f ehk õigustatud huvi
4. Ligipääs salvestistele: Näiteks  üldkoosoleku otsusega määratud juhatuse liikmetel, ettevõtte juhatusel või eraisikute puhul kaamera omanikul.
5. Isikuandmete säilitamise aeg: Nt salvestisi säilitatakse 3 päeva (täpne aeg peab olema põhjendatud) ja pärast seda kirjutatakse need automaatselt üle
6. Isikul on õigus tutvuda enda kohta töödeldavate isikuandmetega ja saada teavet isikuandmete töötlemise asjaolude kohta.
7. Juhul, kui isik leiab, et tema õigusi isikuandmete töötlemisel on rikutud, on tal õigus esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile.

Juhul, kui kasutatakse turvafirma teenust, siis peab ka see olema dokumenti lisatud. Sellisel juhul on turvafirma volitatud töötleja.