Riik töötab taskukohase eluasemete loomise nimel

Kui Kliimaministeeriumi plaan saab teoks, siis on inimestel võimalik tulevikus soetada oma kodu palju taskukohasema hinna eest. Tänapäeva muudkui kasvavate arvete maailmas on tegu vähemalt idee tasemel hea mõttega.

Mida see aga täpsemalt tähendab ja mida selle kordasaatmiseks peab tegema? Kortermajaleht võttis ühendust Kliimaministeeriumiga, kelle esindaja, elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo, selgitas, et nende eesmärk on panna eluasemeturg paremini toimima ja suurendada kvaliteetsete eluasemete pakkumist. 

“See ei tähenda, et riik hakkab inimestele ise kodusid ehitama või koduostu kinni maksma, vaid peame eemaldama võimalikult palju takistusi, mis muudavad uute kodude rajamise ja olemasolevate renoveerimise kalliks või aeglaseks – näiteks tuleb kiirendada planeerimis- ja loamenetlusi, kasutada avalikku maad targemalt, edendada renoveerimist ning töötada välja uusi rahastuslahendusi,” ütles ta.  

“Eriti oluline on leida lahendusi piirkondades, kus erasektor praegu uusi eluasemeid eriti ei raja. Väljaspool Harju-, Tartu- ja Pärnumaad elab ligi kolmandik Eesti inimestest, kuid sinna jõuab vaid väga väike osa uutest korteritest. “Uute üürikodude puhul töötame koos Euroopa Investeerimispangaga välja turupõhist mudelit, kus riigi ülesanne oleks eelkõige aidata maandada riske ja luua investeerimiseks paremad tingimused ning kodud rajaks erasektor,” ütles ta.  

Ideena on hea, kui selliseid elamuid tuleb suurematesse linnadesse ja väiksematesse piirkondadesse juurde, aga siit tekib küsimus - kui juba täna on probleeme, et korteriühistutel ei ole raha renoveerimislaenu võtmiseks ning üürihinnad lähevad ülesse, siis kuidas inimesed neid elamuid jaksavad omada? Jaanisoo sõnas, et teekaardi eesmärk ongi muuta kodu rajamine, ostmine, üürimine ja ülalpidamine jõukohasemaks. “Kaardistasime üle 30 tegevuse, mis aitaksid suurendada kvaliteetsete kodude kättesaadavust. Osa on juba töös, osa on plaanis ning on neid, mis eeldavad veel poliitilist diskussiooni,” tõi Jaanisoo välja mõned murekohad. 

“Ühe hoovana näeme planeerimise ja ehitamise lihtsustamist ja kiirendamist, sest pikad menetlused ja liiga piiravad nõuded muudavad kodude ehitamise kallimaks. Kui neid kulusid vähendada ning võtta rohkem kasutusele uusi ehitus- ja digilahendusi, jõuab mõju ka eluaseme hinda,” usub ta.

Lisaks tuleb riigi ja kohalike omavalitsuste maad kasutada senisest aktiivsemalt piirkondades, kus kvaliteetseid kodusid napib, kuid turg neid üksi juurde ei too.   “Kvaliteetsete üürikodude rajamise hoogustamiseks väljaspool suuremaid linnu teeme koostööd Euroopa Investeerimispangaga, et luua toimiv madalate riskidega arendusmudel. Lisaks tavapärasele ostmisele ja üürimisele soovitakse arendada ka üüri-et-osta lahendusi. Need aitaksid inimesi, kellel on igakuine maksevõime olemas, kuid kelle suurim takistus on kodulaenu sissemakse kogumine,” tõi Jaanisoo välja uue lahenduse.

Samuti pöörab teekaart tähelepanu olemasoleva elamufondi renoveerimisele, sest taskukohasus ei tähenda vaid väiksemat ostu- või üürihinda, vaid ka jooksvaid kulusid. “Tuleb jätkata renoveerimise toetamist ja näiteks tehaseline rekonstrueerimine laiemalt kasutusele võtta,” usub ta.

Teekaardis ei seatud prioriteediks ainult ühte sihtrühma, vaid sooviti kvaliteetsed eluasemed kõigile Eesti inimestele paremini kättesaadavaks teha, olgu see näiteks liikuv tööjõud, lastega pered või vanemad inimesed. 

Eesmärk on vähendada Tallinna korteri hinna ja leibkonna aastase netosissetuleku suhet 2024. aasta 5,22-lt aastalt 2035. aastaks neljani. Uute eluasemete puhul oleks Tallinna siht 7,72-lt 5,5-ni. Tallinna üüri ja leibkonna sissetuleku suhe peaks sama ajaga alanema 37 protsendilt 28 protsendini. “See ei tähenda ka seda, et eluruumide arendus muutub järsku investeerimiskõlbmatuks, vaid et kinnisvarahindade kasv ei ületaks sissetulekute kasvu,” selgitas Jaanisoo. 

Piirkondlikes linnades ja Ida-Viru linnastus on eesmärk jõuda 2035. aastaks 9500 pärast 2000. aastat rajatud eluruumini ning 24 000 eluruumini riigi toel terviklikult renoveeritud korterelamutes. 

“Leiame, et omavalitsused võiksid kasutada avalikku maad rohkem selleks, et sinna saaks koostöös erasektoriga rajada rohkem kvaliteetseid ja taskukohaseid kodusid. Selle asemel, et sobiv maa lihtsalt maha müüa, saab seda anda näiteks pikaajaliselt arendajate kasutusse, hoides nii maa avalikes huvides ja suunates arendusest tekkiva kasu tagasi piirkonna elukeskkonna parandamisse,” loodab Jaanisoo. 

Konkreetsete maa kasutamise lahenduste ja tingimuste väljatöötamine on üks teekaardis välja toodud tegevustest ning seda tuleb teha tihedas koostöös kohalike omavalitsustega. “Teekaart puudutab kogu Eestit, kuid lahendused sõltuvad piirkonna vajadustest. Suuremates linnades on peamine mure kõrge hind, väiksemates kohtades aga sageli kvaliteetsete kodude vähene valik ja renoveerimisvajadus. Seetõttu kasutatakse eri piirkondades erinevaid lahendusi vastavalt sellele, mis seal kodude kättesaadavust kõige rohkem takistab,” ütles Ivo Jaanisoo lõpetuseks.