Hooldusteenus: oluline on, et senine summa ei jääks eelarvesse üksnes harjumusest

Korteriühistu jaoks on oluline teada, milliste territooriumide korrashoiu eest ta tegelikult vastutab ja milliste tööde eest teenuseosutajale maksab. Eriti tasub sellele tähelepanu pöörata siis, kui omavalitsus võtab osa ühistualal olevatest hooldustöödest enda kanda. Sellisel juhul võib muutuda nii ühistu töökorraldus kui ka vajadus senises mahus hooldusteenust tellida.

Praktikas võib hooldusleping sisaldada mitme erineva ala korrashoidu ühe kuutasu eest. Seetõttu ei pruugi ühistu juhatusel olla kohe selget ülevaadet, kui suure osa teenuse hinnast moodustab näiteks tänavaäärse kõnnitee puhastamine või talvine libedusetõrje. Tööde ja kulude täpsem eristamine aitab vältida olukorda, kus ühistu maksab edasi teenuse eest, mida enam senises mahus ei vajata.

Finantsjuht Annamaria Kivilo selgitab, milliseid kulusid peab ühistu tegelikult kandma, kas hoolduslepingud vastavad praegustele kohustustele ning kuidas vajalikud ohutustööd rahastada. 

Finantsjuhi jaoks algab kulude kontroll sellest, et hooldatav ala ja tellitavad tööd on täpselt määratletud. “Soovitan eristada hooldusplaanil linna kõnnitee, ühistu kõnniteed, sissepääsud, trepid, hoov ja parkla ning siduda need hoolduslepingu tööde loeteluga. Nii saab hinnata, millised kulud jäävad ühistule ja millise teenuse tellimise vajadus on muutunud,” rääkis ta.

Kui linn võtab osa töid üle, siis soovitab Kivilo üle kontrollida selle mõju ka teenuse hinnale. “See ei tähenda automaatselt, et ühistu on seni üle maksnud või et lepinguhind peab vähenema täpselt eemaldatud ruutmeetrite võrra. Minu soovitus on küsida teenuseosutajalt hinnastuse lahtikirjutust: milline osa tasust puudutab ära jäävat tööd ning milline alles jäävaid tegevusi ja teenuse valmisolekut,” soovitas Kivilo.

Näiteks kui sama kuutasu sisaldab nii hoovi kui ka tänavaäärse kõnnitee talihooldust, tasub pärast tööjaotuse muutumist üle vaadata kogu paketi sisu. Võimalikud lahendused on väiksem hind, muudetud töömaht või teadlikult tellitud lisateenus. “Oluline on, et senine summa ei jääks eelarvesse üksnes harjumusest,” ütles Kivilo.

Kokkuhoiu kasutamine vajab otsust

Kui korteriühistul õnnestub kulusid vähendada, tekib küsimus, mida säästetud rahaga edasi teha. Kas vähendada korteriomanike igakuiseid makseid, jätta raha reservi või kasutada seda mõne vajaliku töö tegemiseks? Kokkuhoiu tekkimine ei tähenda siiski automaatselt, et ühistul on tekkinud vabalt kasutatav raha.

Võimalikku säästu soovitab Kivilo hinnata koos ühistu ülejäänud rahavajadusega. Enne omanike maksete vähendamist vaataks Kivilo üle lähiaja hooldus- ja remonditööd, tasumata kohustused ning selle, millal raha laekub ja millal tuleb arveid maksta.

Kulude vähenemine, omanike maksete muutmine ja raha teiseks otstarbeks kasutamine on eraldi küsimused. Omanike perioodiliste ettemaksete alus on majanduskava ning selle kehtestab üldkoosolek. “Seetõttu soovitan võimaliku säästu kasutamise siduda kehtiva majanduskava, fondide otstarbe ja vastavate otsustega, mitte käsitleda seda automaatselt vaba rahana,” ütles ta.

Samas ei tähenda iga kulumuutus vajadust erakorralise koosoleku järele. Uue majanduskava koostamise ja erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise kohustuse seob seadus olukorraga, kus senine kava ei taga enam ettenähtud valitsemist ega ühistu püsivat maksevõimelisust.

Trepikoja ohutus ja rahastamine

Kortermajades on üsna tavaline, et trepikodades hoitakse jalgrattaid, lapsevankreid ja muid esemeid, millele pole mujal sobivat kohta leitud. Elanike jaoks on see mugav lahendus, kuid ühistu juhatusele võib sellest kujuneda keeruline probleem. Ühelt poolt tuleb tagada tuleohutusnõuete täitmine, teisalt arvestada elanike vajaduste ja võimalustega.

Kui juhatus nõuab esemete eemaldamist, võib tekkida küsimus, kuhu need edaspidi panna. Eraldi rattahoidla või panipaiga rajamine tähendaks aga juba täiendavat väljaminekut, mille vajalikkust ja maksumust tuleb omanikega arutada. Seetõttu on oluline teha vahet sellel, mis tuleb ohutuse tagamiseks kohe ära teha, ja sellel, mida saab kavandada pikema aja jooksul.

Trepikodade vabana hoidmist on Päästeamet ka tänavu uuesti rõhutanud. Finantsjuhtimise täiendus oleks siin vahetu puuduse kõrvaldamise ja pikemaajalise lahenduse eristamine.

Esemete eemaldamine evakuatsiooniteelt ja uue rattahoiu või panipaiga rajamine ei ole sama otsus. “Minu soovitus on lahendada vahetu ohutusprobleem eraldi ning hinnata suuremat investeeringut omaette: tehniline sobivus, vajalikud kooskõlastused ja otsused, rajamise kogumaksumus ning hilisemad hoolduskulud,” rääkis ta.

Kui puuduste kõrvaldamine nõuab raha, soovitab Kivilo juhatusel esitada omanikele konkreetne tegevus- ja rahastamisplaan: mida tuleb teha, mis ajaks, kui palju see maksab ning millistest vahenditest tasutakse. Nii ei piirdu arutelu vastandusega „raha on või raha pole“, vaid jõuab põhjendatud valikute ja otsusteni.