Kategooriad:
Kõik artiklid
Videod
Sisuturundus
Aktuaalne
Tehniline
Elukeskkond
Korrashoid
Kinnisvara & Kindlustus
Renoveerimine & Energia
KÜ & Juriidika
Rahast
Tehniliste konsultantide liit
Enefit
Mugav Kodu
Aegade arhitektuur
Vaata elektri börsihinda
12.55
s/kWh
Saada vihje
Kasulikud lingid
Küsitlused
Tööriistakast
Arved, aruanded, tähtajad… Jätke ühistu raamatupidamine meie hooleks!
KÜSI NÕU
Vaata uudiseid
--.-- s/kWh
Tööriistakast
Saada vihje
Elukeskkond

Mida ühistuelult oodatakse ja mida mitte? 18 lühiküsitlust näitavad lugejate seisukohti

Mida arvavad korteriomanikud ühistu juhtimisest, ühiste reeglite kehtestamisest ja igapäevaelu korraldamisest? Kortermajaleht uuris seda 18 lühiküsitluses, mille vastused annavad huvitava ülevaate lugejate seisukohtadest.

Koostanud:
Doris Mäelt
2 min lugemist
19/11/2026
Jaga
Foto: KORTERMAJALEHT
Kokkuvõte

• Lugejad ootavad juhatuselt läbipaistvust ja omanikelt naabritega arvestamist.

• Ühiseid reegleid toetatakse, kuid mitte igas küsimuses.

Korteriühistu juhatuse liikmed peaksid oma töö eest tasu saama, kuid elanikud tahavad ka teada, kuidas ühistu raha kasutatakse ja milliste pakkumiste põhjal suuremaid töid tellitakse. Naabritelt oodatakse, et nad annaksid remondist ette teada ja arvestaksid teiste elanikega. Samas ei taheta, et ühistu hakkaks otsustama, milliseid jõulukaunistusi võib akendele panna, või et mõni omanik saaks ühisesse hoovi oma äranägemise järgi rajatisi püstitada.

Need on vaid mõned seisukohad, mis tulid välja Kortermajalehe viimase paari kuu jooksul korraldatud 18 lühiküsitlusest. Uurisime lugejate arvamusi ühistute juhtimise, renoveerimise, korteriomanike õiguste ja igapäevaelu kohta. Küsitlustes osales olenevalt küsimusest 79–178 inimest. Küsimustele vastati anonüümselt, valides vastuseks kas „jah“ või „ei“.

Juhatuse töö väärib tasu, kuid raha kasutamine peab olema läbipaistev

Korteriühistu juhtimist puudutavates küsimustes ilmneb, et lugejad ootavad juhatuselt vastutustundlikku tegutsemist ning peavad selle töö tasustamist põhjendatuks.

Koguni 78,7% vastanutest leidis, et korteriühistu juhatuse liikmed peaksid oma töö eest tasu saama. See on üks küsitluste selgemaid tulemusi ning viitab sellele, et juhatuse tööd ei nähta üksnes vabatahtliku kohustusena.

Samas ei tähenda tasustamise toetamine, et juhatuselt oodataks tingimata kindlat kutsealast ettevalmistust. Küsimusele, kas juhatuses peaks olema vähemalt üks korteriühistu juhi tasemega liige, vastas jaatavalt 57,1% ning eitavalt 42,9% osalenutest.

Seega toetatakse juhatuse töö tasustamist märksa üksmeelsemalt kui vähemalt ühelt juhatuse liikmelt kindla pädevustaseme nõudmist. See võib viidata sellele, et juhatuse töö väärtustamist peetakse oluliseks ka ilma formaalsete kvalifikatsiooninõueteta.

Kõige tugevamalt väljendub aga soov näha, kuidas ühistu raha kasutatakse. 85,4% vastanutest leidis, et kõik suuremad hinnapakkumised tuleks enne tööde tellimist elanikele avalikustada.

Küsitluste põhjal on ühistu liikmed valmis juhatuse liikmetele nende töö eest tasu maksma, kuid ootavad vastutasuks ka avatud ja läbipaistvat tegutsemist. Eelkõige soovitakse teada, kuidas ühistu raha kasutatakse ja milliste hinnapakkumiste põhjal suuremaid töid tellitakse.

Naabritega arvestamine on olulisem kui piiramatu tegutsemisvabadus

Kõige suurem üksmeel ilmnes küsimuses, kas naaber peaks korteris remondi alustamisest ette teatama. Seda toetas 90,4% vastanutest, mis on kõigi 18 küsitluse kõrgeim jah-vastuste osakaal.

Samuti leidis 74,6%, et korteriühistu peaks saama kehtestada kindlad kellaajad, millal võib korteris remonti teha.

Need vastused näitavad, et remonditööde puhul peetakse oluliseks etteaimatavust ja teiste elanikega arvestamist. Enamikele vastanutest ei meeldi, et omanik teeb oma korteris töid üksnes enda soovide ja ajakava järgi.

Sarnane suhtumine ilmneb suitsetamist puudutavates küsimustes. Rõdul suitsetamise keelamist toetas 73,8%, kuid korterites suitsetamise täielikku keelamist pooldas mõnevõrra vähem, 59,9% vastanutest.

See vastus võib viidata sellele, et lugejad peavad piiranguid põhjendatumaks olukordades, kus ühe elaniku tegevus võib otseselt häirida naabreid. Samas toetab üle poole vastanutest ka märksa ulatuslikumat suitsetamispiirangut.

Kortermajade igapäevaelus paistab seega olevat oluline küsimus, kust läheb piir omaniku isikliku vabaduse ja teiste elanike õiguste vahel.

Ühine hoov peaks jääma ühiseks

Ühiskasutatava maa ja hoone välisilme muutmise küsimustes on vastajate hoiakud pigem ettevaatlikud.

79,4% vastanutest ei toetanud võimalust, et korteriomanik võiks rajada ühisesse hoovi isikliku terrassi, istutuskastid või muu väikese rajatise ka siis, kui ta selle ise kinni maksab. Väikese köögiviljapeenra rajamise vastu oli 69,8% vastanutest.

Ka hoovis grillimise lubamist ei toetanud enamus: selle vastu oli 57,6% ja poolt 42,4%.

Need tulemused võivad viidata sellele, et ühise hoovi kasutamisel peetakse oluliseks kõigi omanike huve. Isegi kui rajatis on väike ja selle eest maksab üks omanik, ei tähenda see vastajate silmis automaatselt õigust ühist maad oma tarbeks kasutada.

Sarnane suhtumine ilmneb ka hoone välisilme muutmise küsimuses. Kui küsiti, kas korteriomanik peaks saama paigaldada rõdule konditsioneeri ka siis, kui see muudab maja fassaadi, oli 67,5% vastanutest selle vastu.

Hoopis teistsugune tulemus saadi aga jõulukaunistuste kohta. 84,1% vastanutest ei soovinud, et korteriühistu otsustaks, milliseid jõulukaunistusi võib maja akendele panna.

Ühise maa kasutamise ja fassaadi muutmise puhul toetatakse pigem piiranguid, kuid aknakaunistuste valikul soovitakse säilitada isiklik otsustusvabadus.

Uued lahendused tekitavad küsimusi kulude ja õiguste kohta

Elektriautode laadimistaristu puhul sõltub vastajate suhtumine sellest, kuidas lahendust kavandatakse.

Elektriautode laadijate paigaldamise suuremat riiklikku toetamist pooldas 74,7% vastanutest. Kui aga küsiti, kas korteriühistu peaks lubama omanikul paigaldada oma korteri juurde isikliku laadija, mille kulud ta ise tasub, oli selle poolt ainult 42,1%.

Tulemuste erinevus on huvitav. Kui laadijate paigaldamist toetaks riik, ollakse selle suhtes palju positiivsemad. Kui aga korteriomanik soovib laadijat enda tarbeks ja on valmis kõik kulud ise kandma, toetab seda vähem kui pool vastanutest. Kas laadimisvõimaluste rajamist peetakse vastuvõetavamaks siis, kui selle eest maksab riik, mitte konkreetne korteriomanik?

Küsitlusest ei selgu, mis sellise erinevuse põhjustab. Võimalik, et vastajate jaoks on oluline ka see, kas laadimisvõimalus rajatakse kogu maja jaoks või ainult ühe omaniku kasutusse. Samuti võivad küsimusi tekitada elektrisüsteemi võimekus ja ühise vara kasutamine.

Ka renoveerimise puhul jagunesid arvamused üsna võrdselt. Tehases valmistatud renoveerimislahendust, mis oleks küll kallim, kuid võimaldaks tööd kiiremini lõpetada, eelistas 53,2% vastanutest. Ülejäänud 46,8% seda ei pooldanud.

Tulemusest võib järeldada, et kiirem renoveerimine on paljude jaoks oluline, kuid mitte iga hinna eest seda ei valitaks. Osa vastanutest eelistaks tõenäoliselt soodsamat lahendust isegi siis, kui ehitustööd kestavad kauem.

Lühiajaline üür jagab arvamusi

Korteriomanike õigusi puudutavates küsimustes on üheks vaidlusi tekitavaks teemaks lühiajaline üür.

Küsimusele, kas lühiajaline üür peaks vajama korteriühistu nõusolekut, vastas jaatavalt 54,4% ning eitavalt 45,6% osalenutest.

Mõnevõrra suurem oli toetus võimalusele, et korteriühistu saaks üldkoosolekul otsustada Airbnb korterite keelamise üle. Seda pooldas 63,9% vastanutest.

Mõlemad tulemused näitavad, et märkimisväärne osa lugejatest soovib korteriühistule suuremat sõnaõigust lühiajalise majutuse korraldamisel. Samas on ka nende seas palju neid, kes sellist sekkumist ei toeta.

Erinevalt näiteks remondist teavitamisest või hinnapakkumiste avalikustamisest ei ole lühiajalise üüri küsimuses kujunenud ülekaalukat üksmeelt.

Mida need 18 lühiküsitlust ühistuelu kohta näitavad?

Küsitlustest selgub, et lugejad on valmis juhatuse liikmetele nende töö eest tasu maksma, kuid tahavad ka rohkem teada, kuidas ühistu raha kasutatakse ja mille põhjal suuremaid otsuseid tehakse.

Oluliseks peetakse ka naabritega arvestamist. Enamik vastanutest soovib, et remondist antaks ette teada, mürarikkaid töid tehtaks kindlatel kellaaegadel ning rõdul suitsetamine ei häiriks teisi elanikke.

Samas ei taheta, et ühistu hakkaks kõike ette kirjutama. Näiteks soovivad inimesed ise otsustada, milliseid jõulukaunistusi akendele panna. Ühise hoovi kasutamise ja maja välisilme muutmise puhul ollakse aga palju ettevaatlikumad, sest need puudutavad juba kõiki korteriomanikke.

Kortermajalehe küsitlustes osales sõltuvalt küsimusest 79–178 inimest. Tegemist on portaali lugejate vabatahtlike vastustega, mis ei moodusta Eesti korteriomanike või korteriühistute esinduslikku valimit.

Rohkem Kortermajalehe küsitlusi, sh „Korterelamu renoveerimise mõju elanikele“,  leiad siit

Mida lugejad arvavad?
Kas korteriühistu juhatuse liikmed peaksid saama oma töö eest tasu?

Tulemusi näed pärast vastamist.

Mida lugejad arvavad?
Kas korteriühistu juhatuse liikmed peaksid saama oma töö eest tasu?
JAH 50%
Lugejate vastused
50% EI
Soovid lugeda piiramatult? Logi sisse või vali endale sobiv Kortermajalehe pakett.
Oled lugenud 1/3 tasuta artiklist
mida-uhistuelult-oodatakse-ja-mida-mitte-18-luhikusitlust-naitavad-lugejate-seisukohti
Elukeskkond
Kommentaarid (0)
Ava kommentaarid
Kirjuta kommentaar
Saada
Aitäh! Oled edukalt uudiskirjaga liitunud.
Vabandust, ilmnes viga. Palun proovi uuesti.
Vasta kommentaarile
Saada
Tühista vastamine
Aitäh! Oled edukalt uudiskirjaga liitunud.
Vabandust, ilmnes viga. Palun proovi uuesti.
Anonüümne
14:45 - 21.09.2026

Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui kommentaar ei vasta reeglitele, siis seda ei avaldata. Kui märkad sobimatut postitust, vajuta nupule "Sobimatu" ning moderaator vaatab selle üle.

0
0
Vasta
Kortermajaleht
14:45 - 21.09.2026

Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui kommentaar ei vasta reeglitele, siis seda ei avaldata. Kui märkad sobimatut postitust, vajuta nupule "Sobimatu" ning moderaator vaatab selle üle.

0
0
Vasta
Anonüümne
Vastas
14:45 - 21.09.2026

Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui kommentaar ei vasta reeglitele, siis seda ei avaldata. Kui märkad sobimatut postitust, vajuta nupule "Sobimatu" ning moderaator vaatab selle üle.

0
0
Kortermajaleht
Vastas
14:45 - 21.09.2026

Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui kommentaar ei vasta reeglitele, siis seda ei avaldata. Kui märkad sobimatut postitust, vajuta nupule "Sobimatu" ning moderaator vaatab selle üle.

0
0

Sobimatu kommentaar

This is some text inside of a div block.
14:45 - 21.09.2026

Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui kommentaar ei vasta reeglitele, siis seda ei avaldata. Kui märkad sobimatut postitust, vajuta nupule "Sobimatu" ning moderaator vaatab selle üle.

Teata kommentaarist
This is some text inside of a div block.

Rohkem artikleid

Vaata kõiki artikleid
Loe rohkem artikleid

Jaga artiklit

JAGA
Facebook
Telegram
LinkedIn
WhatsApp
E-post
KOPEERI LINK
kortermajaleht.ee/artiklid/artikli-nimia
Kopeeri

Telli uudiskiri

Olulisemad kortermaja uudised, praktilised nõuanded ja vajalik info otse sinu e-postile.

E-POST

Uudiskiri ilmub umbes 2× kuus.

Aitäh! Oled edukalt uudiskirjaga liitunud.
Vabandust, ilmnes viga. Palun proovi uuesti.