Kas taustakontroll võiks aidata probleemsete üürnike korral?

Viimasel ajal on Eestis räägitud sellest, et korteriühistu ja selle liikmete paremaks eluks oleks hea, kui ühistu saaks reguleerida või keelata igasugust üürimisteenust enda majas. Eelkõige mõeldakse selle all äritegevust nagu Airbnb-s.

Lühiajalisel üürimisel võib tekkida olukord, kus üürnik, teades, et ta jääb sinna lühikeseks ajaks, ei hooli ei oma keskkonnast ega inimestest enda ümber. Sellega aga tekitatakse probleeme majaelanikele ning ühistule, kes peavad nende jamadega tegelema. Ja korteriomanik saab lihtsalt käsi laiutada ning öelda, et tema ei teadnud, et üürnik selline on. Lisaks võib omaniku jaoks olla olulisem üüritulu kättesaamine kui head suhted naabritega.

Kui üürnikega on varem probleeme olnud, on üks võimalus kontrollida enne uue üürilepingu sõlmimist üürniku tausta täpsemalt. See aitab omanikul hinnata üürniku maksevõimet ning annab ühistule parema ettekujutuse sellest, millise inimesega on tegemist.

Just nii opereerib ettevõte Rendin, kus inimesed saavad enda kinnisvara üürile anda ning eraisikud kinnisvara üürida. Rendin teeb enne inimestele taustakontrolli ja otsustab selle põhjal, mis edasi saab. Rendin õigus- ja operatsioonide tiimijuht Aljona Somova ütles Kortermajalehele, et iga üürihuviline läbib isikukoodi alusel automaatse taustakontrolli, milles hinnatakse maksehäireid, krediidiskoori ja varasemat kliendikogemust Rendiniga. 

Võimalikke tulemusi on kolm:

• Positiivne: kandidaat läbib kontrolli ja lisakontrolli pole vaja.

• Ootel: otsustamiseks on vaja lisainfot. Näiteks noorte või välismaalt Eestisse kolinud inimeste puhul võime küsida maksevõimet kinnitavaid lisadokumente.

• Ebaõnnestunud: põhjuseks võivad olla maksehäired, ebapiisav maksevõime või varasem negatiivne kogemus Rendinis. Sel juhul ei saa Rendini kaudu üürilepingut sõlmida.

“Lõpliku valiku teeb siiski üürileandja, kellel on õigus teha ka omapoolne taustakontroll. Näiteks võib ta uurida kandidaadiga seotud avalikke kohtulahendeid, otsida Google’ist avalikke artikleid ja kajastusi ning tutvuda kandidaadi avalike sotsiaalmeediakontodega, mis võib anda parema pildi kandidaadi elustiilist,” sõnas ta.

Somova ütles, et firma üürileping näeb ette kohustuse arvestada naabrite huvidega. “Sama kohustus tuleneb ka seadusest ja kehtib sõltumata sellest, kas vastav punkt või kodukord on lepingule lisatud. Sellegipoolest tasub üürnikule enne üüriperioodi algust tutvustada maja kodukorda, et reeglid ja ootused oleksid algusest peale selged,” selgitas ta.

Majarahu rikkumise korral on oluline varakult sekkuda, juhtida üürniku tähelepanu probleemile ja nõuda rikkumise lõpetamist. Pidev majarahu rikkumine võib viia üürilepingu lõpetamiseni.

Üüriplatvormis vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise akt digitaalselt. Eluruum ja võtmed antakse üldjuhul üle kohapeal, kus üürileandja või tema esindaja saab ühtlasi tutvustada maja kodukorda ja jagada eluruumi kasutamisega seotud praktilist infot. 

“Korteriühistu peamine kontakt on korteriomanik, kes peab tagama, et tema korterit kasutavad inimesed arvestavad teiste elanike õigustega. Kui üürnik rikub majarahu, saab ühistu nõuda omanikult sekkumist,” ütles Somova.

Igapäevastes küsimustes võib olla mõistlik ka ühistu ja üürniku otsesuhtlus. Üürniku nõusolekul võib üürileandja jagada tema kontaktandmeid ühistuga, et teave näiteks veekatkestuste ja hooldustööde kohta jõuaks otse üürnikuni esimesel võimalusel.