Valvekaamerad kortermajas: kes tohib salvestisi vaadata ja millal võib neid kasutada?

Kortermajade trepikodadesse, sissepääsude juurde ja parklatesse paigaldatakse üha enam valvekaameraid. Turvalisuse suurendamiseks mõeldud seadmed võivad aga tekitada uusi vaidlusi, kui elanikele pole selge, kes salvestisi vaatab, mida nendega tehakse ja kui kaua neid säilitatakse. Kaamera paigaldamiseks tehtud üldkoosoleku otsus ei anna juhatusele õigust kasutada salvestisi ükskõik millisel eesmärgil.

Kortermaja välisukse juures asuv valvekaamera võib aidata välja selgitada, kes kahjustas maja vara või varastas jalgratta. Sama kaamera võib aga salvestada ka selle, millal inimesed koju tulevad, kes neil külas käib või millise autoga nad sõidavad. Just siin tekib piir vara kaitsmise ja elanike eraelu jälgimise vahel.

Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) selgituste kohaselt peab korteriühistu enne videovalve kasutuselevõttu läbi mõtlema nii selle vajalikkuse kui ka salvestiste kasutamise korra. Isikuandmete kaitse nõuded ei puuduta üksnes salvestiste avaldamist. Ka nende vaatamine on isikuandmete töötlemine.

Üldkoosoleku otsusest üksi ei pruugi piisata

Korteriühistu võib paigaldada valvekaameraid trepikotta, hoovi või parkimisalale, kuid selleks peab olema õiguspärane alus. Kuna tegemist on korteriomanike ühiskasutuses olevate aladega, ei saa juhatus otsustada kaamerate kasutamise üle piiramatult oma äranägemisel.

AKI selgitab, et kaamerate paigaldamise saab otsustada korteriomanike kokkuleppega või üldkoosoleku otsusega. Üldkoosoleku häälteenamusest võib piisata juhul, kui otsusega määratakse kindlaks kaamerate kasutamise eesmärk, salvestistele juurdepääsu õigused ja nende vaatamise tingimused.

Kui selliseid reegleid ei kehtestata, võib olla vajalik kõigi korteriomanike kokkulepe.

See tähendab, et üldkoosoleku otsus paigaldada majja valvekaamerad ei tohiks piirduda üksnes kaamerate arvu, asukoha ja maksumuse kinnitamisega. Korteriomanikel peab juba enne otsustamist olema võimalik tutvuda kavandatava videovalve tingimustega.

Riigikohus tunnistas ühe ühistu kaameraotsuse tühiseks

Kaamerate kasutamise üle on jõudnud vaidlused ka Riigikohtusse. 2023 aasta aprillis käsitles Riigikohus Tallinna kortermaja juhtumit, kus korteriomanik vaidlustas üldkoosoleku otsuse paigaldada valvekaamerad maja välisuste ja liftide juurde. Ühistu põhjendas nende vajalikkust turvalisuse suurendamise ja võimalike õigusrikkujate tuvastamisega.

Riigikohus leidis, et selline eesmärk võib iseenesest olla õigustatud. Probleem oli aga selles, et ühistu ei olnud piisavalt kaalunud videovalve vajadust ja selle mõju kaamerate vastu olnud korteriomaniku õigustele. Kohus tunnistas vaidlustatud otsuse tühiseks.

Kohtulahend näitab, et kaamerate kasutamise õiguspärasust ei taga üksnes üldkoosoleku häälteenamus. Ühistu peab suutma põhjendada, miks videovalve on vajalik ning miks ei piisa vähem privaatsust riivavatest abinõudest.

Kaamera ei anna õigust kontrollida elanike liikumist

Üks olulisemaid piiranguid puudutab salvestiste kasutamise eesmärki. Kui korteriühistu on paigaldanud kaamerad vara kaitsmiseks ja õigusrikkumiste tuvastamiseks, ei või juhatus kasutada neid elanike igapäevase liikumise jälgimiseks.

Näiteks ei ole lubatud vaadata salvestisi lihtsalt selleks, et teada saada, kes millise autoga sõitis, mis kell naaber koju saabus või kes teda külastas. AKI rõhutab, et vara kaitseks paigaldatud kaamerate salvestisi ei või kasutada muudel eesmärkidel ning elanike pidev reaalajas jälgimine ei ole sellisel eesmärgil põhjendatud. Kaamera olemasolu ei muuda kõiki selle vaatevälja jäävaid tegevusi korteriühistu kontrollitavaks.

Kes tohib salvestisi vaadata?

Kaamerate kasutamise korras tuleb täpselt määrata, kellel on õigus salvestistele ligi pääseda. AKI soovitab piirata ligipääsu võimalikult väikese arvu inimestega. Inspektsiooni hinnangul piisab tavaliselt sellest, kui salvestistele pääseb ligi kuni kaks juhatuse liiget.

See ei tähenda, et need juhatuse liikmed võiksid salvestisi vabalt sirvida. Ligipääsuõigus ja konkreetse salvestise vaatamise põhjendatus on erinevad küsimused.

Näiteks kui maja jalgrattahoidlast varastatakse jalgratas, võib olla põhjendatud vaadata juhtumiga seotud ajavahemiku salvestisi. Seevastu kogu päeva salvestiste vaatamine lihtsalt uudishimust ei ole kooskõlas vara kaitsmise eesmärgiga. Salvestiste vaatamise kohta on mõistlik säilitada logid, millest selgub, kes, millal ja mis põhjusel salvestist kasutas.

Kas salvestist võib näidata kannatanule või teistele elanikele?

Kui kortermaja parklas kahjustatakse sõidukit ja juhtum jääb kaamerasse, võib salvestise kasutamine olla põhjendatud. AKI selgituste kohaselt võib ühistu pärast asjaosalise õigustatud huvi hindamist edastada asjakohase salvestise ka kannatanule.

See ei tähenda siiski, et salvestist võiks saata kõigile majaelanikele või avaldada ühistu ühises suhtluskanalis. Kui salvestisele on jäänud teisi inimesi, tuleb arvestada ka nende õigustega. Vajaduse korral tuleb kõrvalised isikud muuta tuvastamatuks või piirata väljastatav materjal üksnes asjakohase lõiguga. Kui salvestisele on jäänud võimalik õigusrikkumine, võib juhatus teha sellest väljavõtte ja edastada selle politseile.

Salvestise kasutamine õigusrikkumise uurimiseks ei anna õigust avaldada seda elanike häbistamiseks või süüdlase avalikuks otsimiseks.

Kas korteriomanikul on õigus näha endast tehtud salvestist?

Jah, inimesel on isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 alusel õigus tutvuda enda kohta töödeldavate isikuandmetega, sealhulgas teda kujutava videosalvestisega, kui see on alles ja inimene on tuvastatav. Ühistu võib paluda täpsustada salvestamise aega, asukohta ja muid asjaolusid, mis aitavad vajaliku salvestise üles leida.

Teiste inimeste salvestisele jäämine ei tähenda automaatselt, et taotluse võib tagasi lükata. Vajaduse korral tuleb kaaluda nende kujutiste hägustamist. Samas ei anna õigus tutvuda enda isikuandmetega piiramatut õigust saada kõiki maja kaamerasalvestisi või vaadata teiste elanike liikumist.

Kui kaua võib korteriühistu salvestisi säilitada?

Salvestisi ei või hoida määramata aja jooksul üksnes põhjendusega, et neid võib kunagi vaja minna. Säilitamise tähtaeg peab olema seotud videovalve eesmärgiga ja võimalikult lühike. AKI nimetab tavapärase säilitamisajana 72 tundi, kuid konkreetne tähtaeg sõltub põhjendatud vajadusest.

Kui salvestisele jääb näiteks vara kahjustamine, võib asjakohase väljavõtte säilitamine olla vajalik kauem, et seda kasutada juhtumi lahendamiseks. Korteriühistu peab määrama salvestiste säilitamise tähtaja oma kaamerate kasutamise tingimustes ning tagama, et tavapärased salvestised kustutatakse või kirjutatakse tähtaja möödumisel üle.

Kas korteriomanik võib ise paigaldada kaamera ukse kohale?

Korteriomaniku enda paigaldatud kaamera puhul sõltub palju sellest, mida seade filmib. Kui kaamera jälgib üksnes inimese enda valduses olevat ala, võib tegemist olla isiklikul otstarbel salvestamisega.

Olukord muutub aga siis, kui kaamera vaatevälja jäävad trepikoda, naabri korteriuks, ühine koridor, parkla või hoov. Sellisel juhul ei saa üldjuhul tugineda üksnes isikliku kasutamise erandile. Kaamera paigaldamine oma korteriukse kohale ei anna automaatselt õigust salvestada naabrite liikumist ühiskasutuses olevates ruumides.

Mida teha, kui elanik leiab, et kaamera rikub tema privaatsust?

Kui kaamera jälgib põhjendamatult korteriust, trepikoda või muud ühiskasutuses olevat ala, soovitab AKI alustada kaamera paigaldanud isiku poole pöördumisest.

Võimalik lahendus võib olla kaamera suuna muutmine, vaatevälja piiramine või salvestamise lõpetamine. Kui kokkulepet ei saavutata, saab pöörduda korteriühistu juhatuse poole. Korteriomanik võib teha ettepaneku võtta kaamerate kasutamise küsimus üldkoosoleku päevakorda.

Kui vaidlus puudutab seda, kas ja kuidas võib kaasomandis olevale alale kaameraid paigaldada, saab küsimuse lahendamiseks pöörduda maakohtusse. Andmekaitse Inspektsioon saab omakorda hinnata, kas isikuandmete töötlemisel järgitakse andmekaitsenõudeid.

Seega tuleb eristada kahte küsimust: kas kaamera kasutamine ühiskasutuses oleval alal on korteriomanike vahel õiguspäraselt otsustatud ning kas kaameraga kogutud isikuandmeid töödeldakse nõuetekohaselt.

Enne kaamerate paigaldamist tuleb paika panna ka nende kasutamise kord

Korteriühistu juhatusel tasub enne videovalve kasutuselevõttu läbi mõelda, millist konkreetset probleemi soovitakse lahendada ja kas sama tulemust oleks võimalik saavutada näiteks parema valgustuse, lukustuse või muu turvameetmega.

Kui kaamerate kasutamine on põhjendatud, tuleb määrata nende vaateväli, salvestamise eesmärk, õiguslik alus, salvestiste säilitamise tähtaeg ning ligipääsuõigused. Samuti tuleb koostada andmekaitsetingimused ja paigaldada nõuetekohased videovalvest teavitavad sildid.

Heli salvestamine vara kaitsmise eesmärgil ei ole AKI hinnangul üldjuhul põhjendatud, sest see riivab inimeste privaatsust rohkem kui üksnes pildi salvestamine.

Allikas: Andmekaitse Inspektsioon