Kaugkütte hinnad tõusevad: Konkurentsiamet selgitab, millest sõltub soojuse hind ja kuidas selle põhjendatust kontrollitakse

Kütteperioodil ajal käib tihti meediast läbi, kuidas ühes või teises kohas tuleb kütte eest maksta erinevat hinda. Suured vahed on sees nende vahel, kes elavad maal ja kes elavad linnas. Ja nende vahel, kes elavad suuremas asulas või väiksemad asulas. Aga kes need hinnad määrab?

Konkurentsiameti hinnaregulatsiooniteenistuse juht Kertu Saul selgitas Kortermajalehele, et kaugkütte hinnad sõltuvad soojuse tootmiseks kasutatava kütuse liigist ja selle hinnast, soojusvõrgu eripärast, investeeringutest ning muudest põhjendatud kuludest nagu tegevuskulud, keskkonna- ja kvaliteedinõuete täitmisega seotud kulud ning põhjendatud tulukus.

Piirkondlikud (sh väikeasulad ja suurlinnad) hinna erinevused tulenevad eelkõige kütuse liigist, soojuse tootmise ja jaotamise efektiivsusest (sh võrgukadu), müügimahu suurusest ja tarbimistihedusest ehk mida väiksem müügimaht, seda kõrgem soojuse hind, ning tehtud investeeringutest.

Soojuse tootmisel kasutatakse hakkpuitu baaskütusena kõikides katlamajades, kus on olemas tahkekütuse katlad, tipukoormus kaetakse kas maagaasist või põlevkiviõlist. “Võrreldes hakkpuidu hinnaga on pelletite hind oluliselt kõrgem, mistõttu kasutatakse seda väikestes piirkondades, kus hakkpuidu kasutamine ei ole logistiliselt võimalik. Elektrist üldjuhul soojust ei toodeta v.a üksikud piirkonnad, kus on elektrikatlad või soojuspumbad. Elekter on vajalik katlaseadmete ja pumpade tööks. Vesi ei ole kütuse liik, vaid on soojuskandja torustikes,” selgitas Saul.

Uurides, milline on nendest tänapäeval kõige kallim ja kõige soodsam variant, sõnas Saul, et praeguseid kütuste hindu arvestades on kütuste kulude vaatest kõige soodsam soojust toota hakkpuidust, kui arvestada hakkpuidu tootmishinda ja transpordikulu, mida valmistavad ja tarnivad kohalikud  ettevõtjad. “Järgneb pellet, põlevkiviõli, millele peale tehasehinna ja transpordi lisandub ka aktsiis, ja maagaas, mille hinna moodustavad börsihind, aktsiis, strateegilise gaasivaru maksemäär ja võrguteenuse hind,” selgitas Saul, kuidas hinnad kujunevad. 

Kaugkütte hinna põhjendatust kontrollib Konkurentsiamet. Lähtudes kaugkütteseadusest, metoodikast (Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted) ja juhendist (Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks) on Konkurentsiameti roll tagada kaugkütte hindade kulupõhisus, s.t vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine; investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; keskkonnanõuete täitmine; kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine ning põhjendatud tulukus. “Samuti teostab Konkurentsiamet riiklikku järelevalvet kaugkütteseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle,” sõnas Kertu Saul.

‍

ERR vahendas infot, et tänavu sügisel tõusevad kaugkütte hinnad valdavalt kõikides Eesti piirkondades, kuid hinnatõus on piirkonniti väga erinev. Konkurentsiameti andmetel kallineb kaugküte Tartus ligikaudu 1,1%, Tallinnas 8,5%, Pärnus ligi 14% ja Narvas üle 30%. Konkurentsiamet kinnitas Utilitase uueks kaugkütte piirhinnaks Tallinnas 84 eurot megavatt-tunni eest ning hinnatõusu põhjendatakse peamiselt tootmissisendite kallinemisega. Utilitas loodab edasist hinnatõusu vältida Paljassaare soojuspumbajaama käivitamise ja põlevkiviõli kasutamise abil. Narvas sõltub küttehinna võimalik alanemine sellest, kas Enefit Power saab põlevkiviõli soojuse tootmiseks kasutada, mis võiks linnapea Jaan Tootsi sõnul viia talvise keskmise hinna ligikaudu 90 euroni megavatt-tunni eest.