Kütteperiood toob hallituse tagasi: kuidas leida tegelik põhjus?

Külmasild võib muuta välisseina hallitusele soodsaks

Kütteperioodil suureneb sise- ja välistemperatuuri erinevus. Hoone puuduliku soojapidavusega kohtades võivad seinte ja lagede sisepinnad jahtuda ning õhuniiskus hakata külmematel pindadel kondenseeruma. Nii võivad hallituskahjustused ilmneda just välisseinte nurkades, akende ümbruses ja konstruktsioonide liitekohtades.

Terviseamet juhib oma sisekliima juhendmaterjalides tähelepanu, et hallituse tekkimist soodustavad liiga madal toatemperatuur ja kõrge õhuniiskus. Samuti tuleb vältida külmasildu akende ümbruses, välisnurkades ja muudes probleemsetes piirkondades.  

See tähendab, et hallituse tekkimist ei saa alati seletada üksnes elaniku harjumustega. Kui välisseina sisepind on konstruktsioonilise puuduse tõttu liiga külm, võib niiskus sinna koguneda ka siis, kui ruumi õhutatakse.

Kortermajalehes varem avaldatud artiklis selgitas ettevõtte ABaudit esindaja Vahur Suvi, et termopildistamine võimaldab tuvastada külmasildu, õhulekkeid ja ehituskonstruktsioonide ebatihedaid ühenduskohti. Tema kogemuse põhjal leitakse probleeme sageli akende paigaldusest, sealhulgas ka uuemates hoonetes.

Hea soojapidavusega aken ei pruugi anda soovitud tulemust, kui selle ühenduskohad seinaga on ebapiisavalt tihendatud. Sellisel juhul võib külm õhk pääseda läbi liitekohtade ning jahutada ümbritsevaid pindu.

Paneelmajades soovitab Suvi tähelepanu pöörata ka välisseinte vuukidele. Pragunenud või ebatihedad vuugid võivad põhjustada külmasildu ning nende seisukorda saab külmal ajal termograafia abil hinnata.  

Termokaamera aitab probleemi leida, kuid ei anna lõplikku vastust

Korteriühistu jaoks võib termopildistamine tunduda kiire lahendusena: tellitakse uuring, saadakse värvilised pildid ja otsustatakse, mida remontida. Vahur Suvi sõnul ei ole see siiski nii lihtne.

Termokaamera näitab pindade temperatuurierinevusi, mitte otseselt konstruktsiooni kvaliteeti ega niiskuskahjustuse põhjust. Kui kogu sein on ühtlaselt halva soojapidavusega, ei pruugi termopildil ilmneda suuri temperatuurierinevusi.

Samuti tuleb arvestada hoone fassaadilahendusega. Tuulduva fassaadi puhul ei pruugi väljast tehtud termopildid anda usaldusväärset teavet fassaadikatte taga oleva konstruktsiooni kohta. Sellisel juhul on oluline uurida hoonet ka seestpoolt.

Suvi kirjeldas Kortermajalehes ka juhtumit, kus ühistu kaalus 15 aastat tagasi paigaldatud soojustuse väljavahetamist. Tehnilise ülevaatuse tulemusel selgus aga, et soojustus oli rahuldavas seisukorras. Suuremad puudused olid hoopis tasakaalust väljas küttesüsteemis ja keldri küttetorustike halvas isolatsioonis.

See näide kinnitab, miks ei tohiks ühistu otsustada kallite remonditööde kasuks enne, kui on selge, milline puudus tegelikult lahendamist vajab.  

Ventilatsioon võib olla korras ainult näiliselt

Külmasildade kõrval tuleb hinnata ventilatsiooni toimimist. Isegi kui korteris on ventilatsiooniavad olemas, ei tähenda see, et õhuvahetus oleks piisav.

Aero Grupp OÜ-ga avaldatud põhjalikus ventilatsiooniülevaates tuuakse välja mitu vanemates kortermajades levinud probleemi: ummistunud ventilatsioonikanalid, puudulik värske õhu juurdevool, suletud värskeõhuklapid ning omavoliliselt muudetud ventilatsioonilahendused.

Eriti tähelepanelik tasub olla majades, kus vanad aknad on vahetatud uute ja õhutihedamate vastu, kuid ventilatsioonisüsteemi pole samal ajal uuendatud.

Vanemates kortermajades toimus osa õhuvahetusest akende ja muude ebatiheduste kaudu. Kui need kohad suletakse, võib värske õhu juurdevool väheneda. Ventilatsioonikanal võib küll olla avatud, kuid ilma piisava juurdevooluta ei pruugi õhk vajalikul määral liikuda.

Sellistes olukordades soovitatakse kontrollida värskeõhuklappide asendeid, filtreid ja välisreste. Vajaduse korral tuleb puhastada ventilatsioonikanalid ning uurida, kas ventilatsiooniavad on ühendatud õigete lõõridega.

Kui probleeme esineb paljudes korterites või kavandatakse maja renoveerimist, soovitatakse teha kogu loomuliku ventilatsioonisüsteemi uuring ja kaardistus. See hõlmab kanalite puhastamist, õhu liikumise kontrollimist ning vajaduse korral videouuringut.

Uuringu tulemusel saab ühistu dokumenteeritud ülevaate ventilatsioonisüsteemi seisukorrast, mida on võimalik kasutada ka hilisemal renoveerimise projekteerimisel.  

Terviseamet: hallituse eemaldamisest üksi ei piisa

Hallituse puhul keskendutakse sageli nähtavale kahjustusele. Seina puhastatakse, kasutatakse hallitustõrjevahendit või tehakse uus siseviimistlus. Kui niiskuse tekkepõhjus jääb alles, võib probleem aga korduda.

Terviseamet rõhutab, et hallituse ilmnemisel tuleb kõigepealt selgitada välja selle tekkepõhjused ja leviku ulatus. Hallitust võivad soodustada nii ebapiisav õhuvahetus ja liiga madal toatemperatuur kui ka hoone ehitustehnilised puudused.

Ameti soovituse järgi võiks eluruumide temperatuur olla 20–22 °C ning suhteline õhuniiskus 35–60%. Liigniiskus tuleb ruumidest ventilatsiooni abil eemaldada.

Samuti tuleb kontrollida katuse seisukorda ja veenduda, et sademevesi ei pääseks hoone konstruktsioonidesse.

Terviseameti hinnangul on hallituse tekkepõhjuste uurimisse soovitatav kaasata ehitusinsener ning vajaduse korral mükoloog. Hallitustõrjekemikaalidest on püsivalt abi üksnes siis, kui niiskuse algpõhjus on kõrvaldatud. Elanik saab ka ise mõõta siseõhu temperatuuri, õhuniiskust ja süsihappegaasi sisaldust. Need andmed aitavad hinnata ruumi sisekliimat.

Kui korteris esineb hallitust, akendele koguneb kondensaat või siseõhu kvaliteet on halb, soovitatakse pöörduda ehituseksperdi poole.

Üksnes mõõtmistulemuste saamisest ei piisa. Oluline on nende põhjal probleemi põhjused välja selgitada ning need kõrvaldada.  

Millal on vaja uurida ventilatsiooni ja millal konstruktsioone?

Korteriühistu jaoks on üks keerulisemaid küsimusi, millist uuringut üldse tellida. Hallituse nähtav asukoht võib anda spetsialistile olulist teavet, kuid üksnes selle järgi ei saa põhjust lõplikult määrata.

Kui probleemiga kaasnevad umbne õhk, akendele kogunev kondensaat ja kõrge õhuniiskus, tuleb hinnata ventilatsiooni toimimist. Seejuures ei pruugi piisata ventilatsioonirestide vaatlusest, vaid vaja võib minna õhu liikumise ja õhuhulkade mõõtmist.

Kui kahjustused paiknevad välisseina nurkades, aknapaledel või paneelide ühenduskohtades, tuleb lisaks ventilatsioonile uurida nende pindade temperatuuri ning võimalikke külmasildu ja õhulekkeid.

Kui on kahtlus, et niiskus pääseb konstruktsioonidesse väljastpoolt, tuleb hinnata katuse, fassaadi või vuukide seisukorda. Sellises olukorras ei kõrvalda üksnes ventilatsiooni parandamine võimalikku vee sissetungi.

Paneelmajade hallitusprobleemide võimalike lahendustena on nimetatud muu hulgas välisseinte vuukide tihendamist ja katuse remonti. Need tööd on põhjendatud siis, kui vastavad puudused on välja selgitatud.  

Mida saab korteriomanik ise teha?

Kõik niiskusprobleemid ei vaja kohe ehitusuuringut. Terviseamet soovitab esmalt pöörata tähelepanu ruumide temperatuurile, õhuniiskusele ja igapäevasele niiskuse eemaldamisele.

Näiteks pärast vannitoa kasutamist tuleb niisked pinnad kuivatada ja ruum ventileerida. Toiduvalmistamisel aitab niiskuse eemaldamisele kaasa õhupuhasti, mis juhib auru hoonest välja. Kui õhuniiskus tõuseb, tuleb ruume õhutada või kasutada olemasolevat ventilatsioonisüsteemi nõuetekohaselt.

Oluline on siiski mõista, et elaniku tegevusega ei saa kõrvaldada kõiki hoone puudusi. Kui probleem tuleneb külmasillast, ebatihedast välisseinast või mittetoimivast ühisest ventilatsioonisüsteemist, tuleb tegeleda ka nende põhjustega.  

Mida peaks korteriühistu juhatus tegema?

Korteriühistu ei pea iga hallituskaebuse peale kohe tellima kogu maja renoveerimisprojekti. Küll aga tuleb välja selgitada, kas tegemist on üksiku korteri sisekliimaprobleemiga või puudusega, mis võib puudutada hoone ühiseid konstruktsioone ja tehnosüsteeme.

Esimene samm on kahjustuste ülevaatus ja nende ulatuse selgitamine. Seejärel saab otsustada, kas vaja on ventilatsiooni uuringut, ehitustehnilist ülevaatust või mõlemat.

Ventilatsiooniprobleemide puhul soovitatakse enne hooldustööde tellimist otsida üles olemasolevad joonised ja süsteemi dokumentatsioon ning koostada täpne lähteülesanne. Vajaduse korral peaks teenusepakkuja hoonega kohapeal tutvuma.

Kui probleem on seotud külmasildade või võimalike ehitusvigadega, aitab Vahur Suvi kirjeldatud terviklik tehniline hindamine vältida olukorda, kus üksiku termopildi põhjal otsustatakse teha ulatuslikke töid.

Terviseameti seisukoht täiendab mõlemat: niiskuse ja hallituse püsivaks kõrvaldamiseks tuleb likvideerida nende tekkepõhjus. Alles seejärel on võimalik kahjustatud pinnad nõuetekohaselt puhastada ja taastada.

Kütteperiood annab korteriühistule võimaluse märgata probleeme, mis soojemal ajal ei pruugi avalduda. Kõige olulisem ei ole aga hallituse kiire peitmine uue viimistluse alla, vaid selgitamine, kust niiskus tuleb ja miks see konkreetsesse kohta koguneb. Sellest sõltub, kas parandustöö annab püsiva tulemuse või tuleb sama probleemiga järgmisel talvel uuesti tegeleda.