Renoveerimistoetus jäi saamata - kas korteriühistu peab kalli projekti uuesti tellima?

Renoveerimine jääb tihti raha taha ning isegi siis, kui selleks on vastavad algatused olemas, siis ei pruugi alati toetust saada. Aga mida teha olukorras, kus renoveerimisprojekt on olemas, kuid siis selgub, et toetust ei saa? Kas oodata järgmist toetusvooru või mõelda alternatiivsetele lahendustele? 

Kortermajaleht võttis ühendust Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega, et uurida, mida saavad korteriühistud teha, kui nad on sattunud eelnevalt mainitud olukorda. EISi eluasemeosakonna juht Taniel Vain sõnas, et järgmise toetusvooru avanemise aeg ei ole praegu teada ning et korteriühistutel, kellel on rekonstrueerimisprojekt juba koostatud, ei tasu tehtud ettevalmistusi kindlasti mitte kõrvale jätta. “Projekti olemasolu on oluline eelis, sest osa rekonstrueerimiseks vajalikust ettevalmistusest on juba tehtud,” rääkis Vain.

Vajadused erinevad, lahendused erinevad

Ta lisas, et ühest soovitust kõigile korteriühistutele anda ei saa, sest hoonete tehniline seisukord, ühistute rahalised võimalused ja rekonstrueerimise eesmärgid on erinevad. 

“Soovitame ühistutel hinnata oma hoone tehnilist seisukorda, kavandatud tööde kiireloomulisust ja rahastamisvõimalusi. Kui hoonel esineb tõsiseid tehnilisi probleeme, näiteks katuse läbijooksud, ohtlikud konstruktsioonid või küttesüsteemi olulised puudused, ei ole otstarbekas töid määramata ajaks edasi lükata,” sõnas Vain. 

 “Kui ühistul on tervikrekonstrueerimise projekt valmis, soovitame esmalt hinnata, kas kavandatud lahendust on võimalik ellu viia ka mõne teise rahastamismudeli abil, näiteks laenu ja ühistu omavahendite toel, samuti uurida, kas kohalik omavalitsus pakub rekonstrueerimiseks toetust,” pakkus Vain. 

Samuti tasub kaaluda planeeritava tehaselise rekonstrueerimise riikliku toetusvooru võimalust, kui hoone tehnilised ja arhitektuursed omadused seda võimaldavad. 

Oluline on vältida olukorda, kus toetuse ootuses lükatakse edasi hoone säilimiseks või ohutuseks vajalikud tööd. Samas tuleks enne suuremate üksiktööde tegemist hinnata, kuidas need sobituvad tulevase tervikrekonstrueerimisega, et vältida hilisemat tööde uuesti tegemist. Näiteks akende vahetamine enne välisseinte soojustamist võib tähendada, et hiljem tuleb aknad soojustuskihti ümber paigutada või sõlmed uuesti lahendada. 

Varasema toetusvooru tingimuste alusel koostatud ehitusprojekti on üldjuhul võimalik kasutada ka edaspidi lähtealusena. Projekti koostamiseks tehtud töö, hoone tehnilise seisukorra hindamine ja kavandatud lahendused ei kaota oma väärtust. 

“Küll aga tuleb enne uue toetusetaotluse esitamist hinnata selle ajakohasust. Projekti võib olla vaja täiendada või muuta näiteks juhul, kui vahepeal on muutunud ehitus- või energiatõhususnõuded, hoone tehniline seisukord, kavandatud ehituslahendused või toetuse saamise tingimused,” selgitas Vain. 

Kui tulevase toetusvooru nõuded erinevad varasematest, peab projekt vastama uue vooru tingimustele. Üldjuhul piisab sel juhul olemasoleva projekti täiendamisest, kogu projekti ei pea nullist koostama. 

Tehaseline renoveerimine

Tavapärase tervikrekonstrueerimise projekt võib olla tehaselise rekonstrueerimise kavandamisel hea lähtealus, kuid üldjuhul ei saa eeldada, et seda oleks võimalik muutmata kujul tehaselise rekonstrueerimise toetuse taotlemisel ja ehitamisel kasutada. 

Tehaselise rekonstrueerimise puhul on oluline arvestada tehases toodetavate elementide konstruktsiooni, mõõtude, kinnituslahenduste, transpordi ja paigaldamise eripäradega. Seetõttu võib olla vaja muuta eelkõige hoone välispiirete lahendusi ning nendega seotud sõlmi ja tehnosüsteemide lahendusi. 

 “Kogu projekti ei pea siiski üldjuhul uuesti koostama, sest olemasolevast projektist võivad olla kasutatavad näiteks hoone tehnilised lähteandmed, mõõdistused, energiatõhususe analüüsid ning osa tehnosüsteemide lahendustest,” tõi Vain välja.

“Ühistutel, kellel projekti veel ei ole või kelle projekt on vananenud, soovitame kaaluda projekteerimis-ehitushanget. Sel juhul ei pea ühistu täismahus ehitusprojekti eelnevalt tellima. Soovitame eelnevalt tellida arhitektuurne eskiis ja selle alusel koostada lähteülesanne, mille põhjal valitakse töövõtja. Töövõtja koostab ehitusprojekti ja teeb ka ehitustööd. Eskiisprojekti koostamise kulu on toetuse tingimustes abikõlblik kulu,” soovitas Vain.  

Eskiis

Tehaselise rekonstrueerimise puhul on see ka mõistlik lahendus. Tehases toodetavate elementide konstruktsioon, sõlmed ja kinnitused sõltuvad konkreetse tootja tehnoloogiast, mistõttu suur osa projekteerimisest tuleb nii või teisiti teha koos töövõtjaga. Ka tavapärase rekonstrueerimise puhul vähendab see ühistu eelinvesteeringut ning riski, et toetusvooru ootamise ajal projekt tehniliselt vananeb.  

Eskiis võiks sisaldada:  

• hoone tehnilise seisukorra ülevaatust ja mõõdistust;  

• arhitektuurset lahendust: fassaadi liigendust, materjale ja värvilahendust, akende, rõdude ja katuse lahendust;  

• tehnosüsteemide põhimõtteid, näiteks ventilatsiooni- ja küttelahendust;  

• energiatõhususe sihttaset. 

Kui rekonstrueerimisprojekti ehitusmaksumuse kalkulatsioon on koostatud mitu aastat tagasi, soovitab Vain seda enne uue toetuse taotlemist ajakohastada, sealhulgas vajadusel üldkoosolekul ajakohastatud maksumus ja võetava laenu maksimaalne summa uuesti otsustada. Ajakohastatud maksumus on oluline ka korteriühistule endale, et hinnata vajalikku laenusummat, omafinantseeringut ja rekonstrueerimise mõju korteriomanike igakuistele kuludele. 

 “Olemasolev projekt ei kaota väärtust, kuid enne uut taotlust tuleb kontrollida kolme asja: ehitusloa kehtivust, projekti vastavust kehtivatele nõuetele ja ehitusmaksumuse ajakohasust. Ühistutel, kelle projekt on vananenud või kes alles alustavad, soovitame kaaluda projekteerimis-ehitushanget, mille puhul ei pea täismahus ehitusprojekti ette ära tegema,” ütles Taniel Vain lõpetuseks.