Kortermajade kulud kasvavad: kui palju on 2026. aastal kallinenud küte, elekter ja jäätmevedu?

Korteriühistutele on 2026. aasta toonud mitu märgatavat hinnatõusu. Kallinenud on elekter, gaas ja jäätmevedu ning sügisel on mitmes Eesti piirkonnas tõusnud ka kaugkütte hind. Samal ajal tuleb ühistutel leida raha hoonete hooldamiseks ja remondiks. Statistikaameti andmed näitavad, millised hinnad on aastaga kõige rohkem muutunud.

Korteriühistu juhatus võib aasta alguses koostada majanduskava seniste teenusehindade järgi, kuid juba mõne kuu pärast selgub, et osa kuludest on kasvanud oodatust kiiremini. Kui jäätmevedaja muudab hinnakirja, kaugkütte hind tõuseb või hooldusettevõte soovib lepingu tingimusi üle vaadata, tuleb juhatusel otsustada, kuidas lisanduvad kulud katta.

Kõik hinnatõusud ei mõjuta kortermaju siiski ühtemoodi. Mõnes majas on suurim väljaminek küte, teises lisanduvad sellele märkimisväärsed remondikulud või laenumaksed. Ka sama teenuse hind võib eri piirkondades oluliselt erineda.

Eluasemega seotud hinnad on aastaga tõusnud 7,4 protsenti

Statistikaameti andmetel olid tarbijahinnad 2026. aasta septembris võrreldes eelmise aasta sama kuuga keskmiselt 3,5% kõrgemad. Eluasemega seotud kaupade ja teenuste hinnad olid aga kallinenud 7,4%.

Kõige silmatorkavamad muutused puudutasid segaolmejäätmete äravedu ja torugaasi. Esimese hind oli aastaga tõusnud 56,6% ning teise hind 44,5%. Elekter oli kallinenud 6,1% ja puitkütus 10,6%.

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski on selgitanud, et aastast hinnatõusu on märkimisväärselt mõjutanud transpordi ja eluasemega seotud kaupade ning teenuste kallinemine.

Korteriühistute seisukohalt on oluline, et need protsendid kirjeldavad hindade muutust, mitte iga maja tegeliku arve kasvu. Näiteks võib elektri hind olla aastaga kallinenud, kuid maja üldelektri kulu sõltub ka tarbimisest, elektrilepingust ja kasutatavatest seadmetest.

Kaugkütte hinnatõus on piirkonniti väga erinev

Sügisel alanud kütteperiood on toonud kortermajadele uued kaugkütte hinnad. Konkurentsiameti andmetele tuginedes on Kortermajaleht varem kirjutanud, et hinnamuutused erinevad Eesti linnades märgatavalt. Tartus on teatatud ligikaudu 1,1% hinnatõusust, Tallinnas 8,5%, Pärnus ligi 14% ja Narvas üle 30%.

Need on 2026. aasta sügisel teatatud piirkondlikud hinnamuutused, mitte kõigi kortermajade aastase küttekulu kasv.

Kortermajalehes 23. oktoobril avaldatud artiklis selgitas Konkurentsiameti hinnaregulatsiooniteenistuse juht Kertu Saul, et kaugkütte hinna kujunemist mõjutavad kasutatav kütus, soojuse tootmise ja jaotamise tõhusus, võrgu suurus, tarbimistihedus ning tehtud investeeringud.

Seetõttu ei saa eri piirkondade kaugkütte hindu võrrelda ainult ühe hinnanumbri põhjal. Väiksema tarbimismahuga võrgus võivad ühe soojusühiku kohta kujunevad kulud olla suuremad kui tihedalt asustatud piirkonnas.

Konkurentsiamet kontrollib kaugkütte piirhindade põhjendatust. Ameti veebilehel avaldatakse ka kooskõlastatud piirhindade tabelid, mida uuendatakse regulaarselt. Kooskõlastatud piirhind ei tähenda siiski alati tegelikku müügihinda, sest soojusettevõtja võib müüa soojust ka madalama hinnaga.

Korteriühistule tähendab see, et järgmise aasta küttekulu kavandamisel tuleks lähtuda oma kaugküttepiirkonna kehtivast hinnast ja maja tegelikust soojustarbimisest, mitte Eesti üldisest hinnatõusust.

Jäätmeveo hinnatõus võib ulatuda mitmekümne protsendini

Üks suuremaid muutusi kortermajade igapäevastes kuludes puudutab tänavu jäätmevedu. Alates 1. juulist 2026 muutusid segaolmejäätmete käitlemisega seotud saastetasud, mis mõjutasid ka jäätmeveo teenusehindu.

Kirjutasime juunis, et Tallinnas tõuseb segaolmejäätmete veo hind keskmiselt ligikaudu 63%. Tegelik hinnamuutus sõltub veopiirkonnast, konteineri suurusest ja senisest hinnast.

Näiteks Tallinna Kesklinna piirkonnas tõusis artiklis toodud hinnanäite järgi 800-liitrise segaolmejäätmete mahuti tühjendamise hind 6,60 eurolt 10,47 eurole. Ühe tühjenduskorra hinnavahe on 3,87 eurot.

Kui sellist konteinerit tühjendatakse kaheksa korda kuus, tähendab see muutumatu tühjendussageduse korral ligikaudu 31 euro suurust lisakulu kuus ehk 372 eurot aastas.

Eesti Keskkonnateenused AS-i juhatuse liige Bruno Tammaru ütles, et segaolmejäätmete teenustasu tõus jääb eri veopiirkondades ligikaudu 25–75% vahele. Samas sõltub mõju konkreetsele kortermajale sellest, kui suure osa jäätmetest moodustavad segaolmejäätmed.

Ragn-Sells AS-i turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Katrin Kulderknup on rõhutanud, et hinnamuutuse mõju saab vähendada parema liigiti kogumise ning sobiva suurusega konteinerite ja tühjendussageduse valikuga.

See tähendab, et kuigi jäätmeveo ühikuhind võib märgatavalt tõusta, ei pea korteriühistu kogu jäätmekäitluse kulu suurenema sama protsendi võrra.

Kas haldus- ja hoolduskulusid saab vähendada?

Kõiki hinnatõuse ei saa korteriühistu ise mõjutada. Kaugkütte tariifi või riikliku saastetasu üle juhatus ei otsusta. Küll aga saab üle vaadata teenuste mahu, lepingutingimused ja selle, kas tellitud tööd vastavad maja tegelikele vajadustele.

Kortermajalehes on selgitas finantsjuht Annamaria Kivilo, et hoolduslepingu hind ei tohiks jääda ühistu eelarvesse üksnes harjumusest. Kui näiteks omavalitsus võtab osa kõnniteede hooldamisest enda kanda, tasub juhatusel uurida, kas senine hooldusleping sisaldab endiselt töid, mida ühistul enam tellida pole vaja.

Kivilo soovitas küsida teenuseosutajalt hinnastuse lahtikirjutust, et oleks selge, milline osa tasust puudutab konkreetseid töid ning milline teenuse üldist valmisolekut.

Samas ei tähenda töömahu vähenemine automaatselt sama suurt hinnalangust. Teenuse maksumus võib sisaldada ka püsikulusid, mis ei sõltu otseselt hooldatava ala suurusest.

Juhatuse jaoks on oluline võrrelda mitte ainult pakutava teenuse hinda, vaid ka selle sisu.

Kuidas arvestada hinnatõusudega järgmise aasta majanduskavas?

Järgmise aasta majanduskava koostamisel tuleb korteriühistutel arvestada nii juba toimunud hinnamuutuste kui ka järgmise aasta teadaolevate kuludega.

Näiteks ei pruugi olla põhjendatud suurendada kõiki majandamiskulusid ühe ja sama protsendi võrra. Kui kaugkütte hind on tõusnud, kuid hoolduslepingu hind pole muutunud, tuleb neid kulusid käsitleda eraldi.

Samuti tuleb teha vahet jooksval majandamiskulul ja remondiks kogutaval rahal - oluline on eristada remondifondi laekumisi, tegelikke remondikulusid ja muid majandamiskulusid.

Juhatusel tasub seega võrrelda eelmise aasta tegelikke kulusid, käesoleva aasta hinnamuutusi ja järgmise aasta lepingulisi kohustusi. Osa teenuseid on kallinenud riiklike maksude ja energiahindade tõttu, teistes valdkondades sõltub kulu rohkem maja seisukorrast, teenuse mahust ja juhatuse tehtud otsustest.

Statistikaameti hinnamuutused aitavad mõista üldist hinnakeskkonda, kuid ühistu tegeliku rahavajaduse näitab kõige paremini tema enda majandusarvestus. Seetõttu ei piisa järgmise aasta majanduskava koostamisel üksnes üldise inflatsiooniprotsendi arvestamisest. Olulisem on välja selgitada, millised kulud on konkreetses kortermajas kasvanud, millised lepingud vajavad ülevaatamist ning milliste tööde tegemist ei saa enam edasi lükata.

‍

Allikana on kasutatud Statistikaameti andmeid ja Kortermajalehes ilmunud artikleid.