Kuhu saab ja kuhu ei saa tõkkepuud paigaldada, et võõrad eemale hoida?

Uusarenduste eeliseks vanemate majade juures on ka see, et sinna saab kohe alguses planeerida tõkkepuu, millega võõrad maja parklast eemale hoida. Kuigi teoorias saaks iga maja juurde tõkkepuu luua, siis reaalsus on aga midagi muud.

Tartus Ülikooli spordihoone juures ja vahetusläheduses elavad inimesed teavad, et kui seal toimub mõni suurem spordiüritus, siis tuleb sinna ka rohkem rahvast, kes püüavad enda sõidukile parkimist leida. Seda isegi kohalike elanike parkimiskohtade arvelt. Üheks kannatajaks on selle juures ka Ujula 1 korteriühistu, mis asub täpselt spordihoone kõrval. Kuigi majaesine maa ja parkimisala kuuluvad linnale, kus korteriühistu ei saa parkimist organiseerida, siis maja tagumine parkimisala kuulub korteriühistule. Vaatamata sellele, et seal on olemas silt, et parkimine lubatud vaid korteriühistu loaga ning rikkumise korral pukseeritakse auto minema, siis see ei takista inimestel autot sinna parkimast.

Seetõttu on seal korteriühistus mõeldud, kas nad saavad enda parkimisala eraldada selliselt, et sinna vaid kohalikud juurde saaksid, nt tõkkepuu paigaldamisega. Selle teeb raskeks ümberkaudsete majade paigutus ning hoovi jagamine maja taga asuva metallitööfirmaga. 

Samas on seal piirkonnas õnnestunud hoovi ette paigaldada tõkkepuu sinna, kus seda ennem ei olnud. Staadioni 6 maja sai endale tõkkepuu, kus sealne maja koos parklaga renoveeriti. Nüüd saavad sinna juurde vaid inimesed, kellel selleks on vastav luba olemas. 

Siit tekib küsimus: kuhu saab ja kuhu ei saa tõkkepuud paigaldada (eriti jagatud parklate puhul)? Kortermajaleht võttis selleks ühendust tõkkepuid ja tõkkeposte paigaldava firma Aldermani Metal OÜ-ga. Ettevõtte omanik ja juhatuse liige Toomas sild andis sellele küsimusele alguses üldise vastuse: tõkkepuu saab paigaldada ainult korteriühistu (või korteriomanike) omandis olevale kinnistule ning tõkkepuud ei tohi paigaldada linna- või vallamaale (avalikule teemaale) ilma kohaliku omavalitsuse eriloata, mida üldjuhul ei anta.

Jagatud parklate puhul tuleb saada erinevad load. “Kui parkla asub kaasomandis oleval maal või kinnistu piirneb naabermajaga selliselt, et parklat kasutatakse ühiselt, on tõkkepuu paigaldamiseks vajalik naaberhoone omanike/ühistu nõusolek või notariaalne kokkulepe. Samuti tuleb jälgida, kas kinnistule on seatud servituute (näiteks läbisõiduõigus naaberkinnistule), mida tõkkepuu paigaldamine ei tohi takistada,” selgitas Sild.

Rääkides üldiselt sellest, mis on tõkkepuude paigaldamise takistused, rääkis Sild, et selleks on see, et päästeameti, eriteenistuse ja prügiautodele pole võimaldatud ligipääs. “See on suurim nõue. Tõkkepuu peab olema operatiivsõidukitele (kiirabi, päästeamet, politsei) igal ajal avatav, nt reageerima sireenile või omama vastavat GSM-moodulit,” selgitas ta.

Tõkkepuu paigaldamine nõuab kohaliku omavalitsuse kooskõlastust, näiteks ehitusteatis või projekt, tihti ka transpordiameti või liikluskomisjoni heakskiitu, et see ei häiriks avalikku liiklust, näiteks ei tohi tõkkepuu taga ootav auto blokeerida tänavat.

“Tõkkepuu paigaldamiseks ja sellega seotud kulutusteks on vajalik korteriomanike üldkoosoleku otsus. Mõnikord tekivad vaidlused kulude jagamise või pultide/telefoninumbrite registreerimise üle. Voolukaabli vedamine tõkkepuuni võib nõuda kaevetöid, mis asfalteeritud parkla puhul on kulukas,” tõi Sild välja veel mõned põhjused, miks ei saa tõkkepuud paigaldada. 

Mida teha olukorras, kus võõrad eiravad märke ja keelatud kohta ikka pargivad. Kuna lihtsat liiklusmärki tõesti sageli ignoreeritakse ja korteriühistul endal puudub õigus inimesi trahvida, tõi Sild välja kolm variant, mida nad saaksid enda parkimisala kaitseks teha. “Ühistu saab sõlmida lepingu eraparkimist korraldava ettevõttega (nt AS Ühisteenused, Europark, Citypark vms). Firma paigaldab vastavad eraparkla tingimuste märgid ning neil on õigus eeskirjade eirajatele (ilma loata parkijatele) teha leppetrahvi. See on ühistule tavaliselt tasuta ja kõige tõhusam juriidiline meede,” rääkis Sild.

Lisaks tõkkepuudele kasutatakse sageli igale parkimiskohale paigaldatavaid lukustatavaid parkimispollareid (parkimisposte). See tagab, et isegi kui võõras auto pääseb alale, ei saa ta konkreetsel kohal parkida.

Ja viimaks, kui võõras sõiduk on pargitud nii, et see takistab liiklust, blokeerib väljasõidu või seisab kõnniteel, saab kutsuda kohaliku munitsipaalpolitsei või politsei. Nemad saavad riikliku liiklusmärgi eiramise eest teha väärteo korras trahvi.

Millistel juhtudel saab korteriühistu kutsuda puksiiri ja kes selle eest maksab. “Kui korteriühistu otsustab omavoliliselt tellida puksiiri võõra auto teisaldamiseks, peab ühistu ise puksiirifirmale teenuse eest tasuma. Hiljem on ühistul õigus see kulu sõiduki omanikult tsiviilkorras (näiteks kohtu kaudu) sisse nõuda, kuid see on aeganõudev, kulukas ja keeruline protsess,” kirjeldas Sild.

“Ühistu ei tohiks ise autosid teisaldada, sest sellega kaasneb risk kahjunõueteks, kui autot vigastatakse. Sõiduki sundteisaldamist tohib seaduse järgi korraldada vaid politsei või kohalik omavalitsus (MUPO), ja seda tehakse üldjuhul vaid siis, kui sõiduk on pargitud ohtlikult või takistab otseselt liiklust/teiste sõidukite liikumist. Lihtsalt võõral eramaal seismine ei ole alati piisav põhjus riiklikuks teisaldamiseks,” tõi Sild välja.

Toomas Sild jagavad veel soovitusi, millele korteriühistud võiksid mõelda. 

• Kuna tõkkepuid on erinevaid, sh. selliseid, mille korpus või poom on leedvalgustusega, siis tasub hinnaküsitluses võimalikult täpselt oma soove kirjeldada: hästivalgustatud piirkonnas on tõkkepuu leedvalgutus boonuseks, aga pimedamas nurgas või suurte puude all, mis tänavavalgustust varjavad, hädavajalik lisa, mis võib ennetada pimedas või halva nähtavusega otsasõitu.

• Tõkkepuud saab juhtida erinevate seadmetega – telefonist, puldist, koodpaneelist, numbrituvastuskaamerast, massidetektoriga jne. Telefonist avamiseks ei ole tingimata vaja GSM blokki – kui wifi levib, saab kasutada ka wifi blokki ja juhtida telefoniäpist. Sellega ei kaasne kuutasusid ning lisaboonusena saab infot ka poomi asendi kohta.

• Optimaalne tõkkepuu poomi pikkus on kuni 6m – laiema sissesõidutee puhul on otstarbekam paigaldada 2 vastastikkust tõkkepuud.

• Poomi tugipost on abiks tuulises piirkonnas – tugev puhanguline tuul võib panna fikseerimata poomi tugevalt õõtsuma ning kahjustada tõkkepuud.